Kunnas tunneb muret Venemaa sõjalise võimekuse tõstmise üle
"Me peame väga palju pingutama, et meie kaitsevõime ei jääks võrreldes sellega maha, mis Venemaal toimub. Meie seis praegu on 3+. Küsimus on selles, mis on viie või kümne aasta pärast," ütles Kunnas ERR Uudistele.
Kunnas lausus, et Venemaa sõjavägi investeerib praegu nii oma kaadrisse, relvastusse kui ka varustusse. Kunnas märkis, et sealjuures on meie naabrite Läti, Leedu ja Soome sõjaline võimekus raskes seisus või langemas.
"Loomulikult ei pea tavainimene oma und laskma häirida sellest, mis Venemaal toimub, aga me peame seda väga tähelepanelikult jälgima ja tegema kõvasti tööd," lõpetas Kunnas.
Eesti riigijuhtidele anti sel aastal Venemaa sõjalise võimekuse kasvu kirjeldav dokument, mis juhtis tähelepanu Venemaa sõjalise võimsuse kasvule meie lähikonnas.
Ametisiseseks kasutamiseks mõeldud dokument toob välja mitmed konkreetsed murekohad. 2009. aastal suurendati Leningradi sõjaväeringkonna lahinguüksuste koosseisu 16 535lt mehelt 25 704 meheni.
2009. aastal formeeriti Narva jõest mõne sõidutunni kaugusel Vladimirski Lageris 25. motolaskurbrigaad. Juba enne seda olid Eesti lähistel Pihkva 76. ründedessantdiviis, Pihkva 2. spetsnazi brigaad ja Luuga 9. suurtükiväe brigaad. Neist üksustest saab kiiresti luua väga tõsise löögijõu.
Praeguseks on Luuga 26. raketibrigaad ümber relvastatud Iskander-M rakettidega, mille kuni 500 kilomeetrini ulatuv laskekaugus katab suure osa Eesti territooriumist. Tihenevad õhudessantvägede õppused, kusjuures Eesti lähedal käivad järjest tihemini ka kaugemate ehk Tuula ja Ivanovo dessantdiviiside allüksused.
Sagenenud on Vene õhujõudude luurelendude tihedus, pommituslennukid on sel aastal teinud demonstratiivseid lende. Viimase kahe aasta jooksul on märgatud Vene õhujõudude otseseid õppuseid Eesti ja Läti suunal. Kaliningradis asuvas 336. merejalaväebrigaadis suurendati isikkoosseisu märkimisväärselt, 1227lt 2700 meheni.
