"Täna tuli teade, et ilm on pisut kehv. Võib-olla lähevad täna päeval või täna õhtul otsima. Halva ilma tõttu laskusid päästerühma otsijad alla: see oli giidide firma, mitte riiklik," selgitas Künnap. Samuti on tema sõnul kinnitatud ka hukkunud alpinistide sugulastele, et kindlustuse poolt on kõik korras ning kohapeal läheb eestlasi otsima riiklik firma, mitte erafirma. 

Künnapi sõnul peaks riiklik päästeoperatsioon jätkuma täna õhtul.

Tegemist on keerulise, kuid tehniliselt teostatava päästeoperatsiooniga. "Ei tea, kas nõlva peal on veel laviiniohtu ka, siis need päästjad ei lähe sinna, aga minu teada vist ei ole. Nii et päästjad võivad oma tööd teha. Ei tea, kui sügavale inimesed kukkusid. Nad raiutakse välja, kui nad leitakse. Samas ei tea, kui paks on jää," arutles Künnap. Juhul, kui mägironijatel oli köis küljes, oleks päästjatel hea mööda seda edasi minna. "Aga arvatavasti neil ei olnud, sest köit pole leitud," sõnas ta.

Kindlustus katab kulud 

Kuna vallutamiseks plaanitud mäetipp oli 6064 meetri kõrgusel, tegid alpinistid ka teise kindlustuse. „Jah, neil oli topeltkindlustus,“ sõnas Künnap. Mis kindlustusfirmadega täpsemalt tegu oli, ei öelnud Künnap, sest ajakirjanike liigne huvi pidavat takistama kindlustuse tööd. Samuti kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov, et seda, millises firmas ja millistel tingimustel on eraisikutel kindlustus võetud, ei ole neil õigus avaldada.

Välisministeeriumile teada oleva info põhjal peaksid nelja eestlase kindlustuse piirmäär ja tingimused võimaldama kulude katmist.

Künnap ütles, et nii palju, kui tema on reisikindlustusi teinud, on kinni makstud kõik, ka ravi. "Osadel kindlustustel saavad inimesed ise kohapeale minna ja aidata," lisas ta. 

Annemai toetuseks avati arvelduskonto

Õnnetusest elusana pääsenud Annemai Märtsoni toetuseks on avatud arvelduskonto. "Palume võimalusel aidata Annemaid ja tema peret, sest kindlustus ei kata kõiki kulusid," ütles konto omanik ja Annemai kolleeg Piret Veerus üleskutses. Künnapi sõnul on Annemai olnud arstina tubli tegija ning mitmetel kordadel talle ekspeditsioonidel abiks olnud. "Ma olen näinud, kuidas ta kivi otsas õmbleb inimese haava kinni. Päris ilus on vaadata – perfektne töö, kuigi ta on ametilt naistearst," sõnas ta. Künnapi sõnul ei ole Annemai lähedased veel kohapeale sõitnud. Annemai on Peruu haiglas ning Peruu ajalehe andmetel jõuavad lähipäevil sinna ka tema sugulased. 

Annemai lähedastega pole Künnap ühendust võtnud, kuid hukkunud lähedastega küll. "Sellest ei ole meeldiv rääkida," ütles ta, ja lisas, et lähedaste soov on, et otsinguid jätkatakse ja kehad tuuakse välja. 

Lähedastele jääb viimane sõna 

Künnap on enda sõnul osalenud kümnetel päästetöödel ja juhtinud päästetöid ning kindlat kõrgust või sügavust, kust alates hukkunud mägironija ära tuuakse, paika pandud ei ole. "Reegel on selline, et võetakse sugulastega ühendust, seletatakse olukord ära, et see on väga riskantne ja raske töö ja siis otsustatakse, et laip jäetakse sinna (mäele), näiteks. Kindlaid kõrgusi ei ole paika pandud," ütles Künnap, kes lisas, et päästeoperatsiooniks on vaja väga palju tööd teha: inimene mäelt alla tuua kohta, kust helikopter ta peale võtab. 

"Minu silme all lükkas üks šveitslane oma sõbra laiba peaaegu kaheksa kilomeetri kõrgusel mäeprakku. Ma isegi pildistasin seal. Just minu kuuldes võttis sõber sugulastega ühendust..." kirjeldas Künnap ühte seika. Lisaks tõi ta näite suurest laviinist aastal 1990, mille alla jäi 40 inimest. "Meie arvestuse järgi oli seal neli meetrit lund, kõik jäätus ära. Nii et kõik need 40 laipa jäid nelja meetri paksus jääkihi alla. Nüüd sulavad nad välja."

Seda, kui sügavasse jääprakku kukkusid kolm eestlast, on Künnapi sõnul raske öelda. "Kui sild kukkus 22 meetri sügavusele, kus Annemai oli, siis arvatavasti on kukkusid teised ju sügavamale," sõnas Künnap.

Pühapäeval jäi Peruus Tocllaraju mäel kadunuks kolm Eesti mägironijat - Tarmo ja Jane Riga ning Allan Valge. Neljas Eesti mägironijate grupi liige Annemai Märtson suudeti päästa.