Kümne aasta pärast peaks rahvaloendus toimuma registrite põhjal

Kümne aasta pärast peaks rahvaloendus Eestis toimuma juba registrite põhjal, ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud.

"Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti," kirjutas statistikaameti REGRELi projektijuht Doris Matteus statistikablogis.

Tema sõnul näib esmapilgul, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas.

On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka perekonnaseisu muudatused jõuavad andmekogudesse, loetles Matteus.

"Tegelikult ei ole pilt nii roosiline," tõdes Matteus samas. "Paljud andmed registrites on kas osalised, ebapiisava kvaliteediga või ei vasta muudel põhjustel rahvaloenduse vajadustele."

Andmekogude igapäevatööd ning ülesannete täitmist need puudused ei häiri, kuid registripõhise rahvaloenduse tegemiseks andmekogud praegu ei sobi.

Statistikaamet koostöös Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi ja konsultatsioonifirmaga Ernst&Young Baltic AS analüüsib 2013. aasta sügisel lõppeva projekti raames kokku enam kui 15 andmekogu ning neisse kogutavaid andmeid.

Projekti tulemusena töötatakse välja ettepanekud nii andmete kvaliteedi parandamiseks kui andmekogude andmekoosseisude täiendamiseks. Lisaks analüüsitakse Eesti õigusruumi, et luua eeldused registripõhiste loenduste korraldamiseks.