Kulu riigikogulaste eripensionitele kasvab 7,6 protsenti
Riigikogu liikme eripensionid on kaotatud juba aastast 2003, aga kuna eripensioni õiguse enne seda välja teeninud saadikutelt ei saa seda ära võtta, kasvab isegi praegu järjekindlalt maksumaksja kulu riigikogu liikme eripensionite maksmisele. Parlamendipensioni saavad järgmisel aastal 178 isikut.
Presidendi presidendi ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalgast, saab Arnold Rüütel. Selle peale kulub järgmise aasta riigieelarvest 46 800 eurot.
350 000 eurot kulub 38 riigikontrolli töötajale eripensioni maksmiseks. Õiguskantsleri eripensioniks kulub järgmisel aastal 25 000 eurot. Riigikontrolli töötajate eripensionite õigusi kitsendati 2002. aastal ning sel aastal vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt jäävad sellest ilma ka riigkontrolör, õiguskantsler, riigikontrolli peakontrolör ja õiguskantsleri asetäitja-nõunik.
Riigikohtunike eripensionid 450 000 eurot on planeeritud 14 pensioniõiguslikule isikule.
I ja II astme kohtunike ning prokuröride pensionitele kulub 1 456 000 eurot, kusjuures summa väheneb 339 036 eurot.
Kaitseväelaste eripensioniks kulub 4 355 755 eurot, kasv on 6,5 protsenti.
Järgmise aasta 1. aprillist hakkab kehtima kaitseväe pensionide indekseerimine, mille tulemusel pensione enam seoses palga muutusega ümber ei arvutata. Pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse isiku teenistusajal kehtinud palk, määratud pensionid indekseeritakse pensioniindeksiga.
Politseiametnike ja piirivalveametnike eripensioniteks kulub 10 951 146 eurot, kasv on 15 protsenti. Kulu suureneb seoses lisanduva umbes 44 pensionäriga.
