Kultuuritegijad jäävad vaesemaks
“Et saada kokku nõutud kokkuhoiusumma, tuli kärpida peamiselt investeeringuid. Kuna sellest ei piisanud, tuli vähendada ka tegevuskulude katteks planeeritud summasid. Tegevuskulude vähendamisel lähtuti võrdse kohtlemise printsiibist arvestades keskmiselt kolmeprotsendise kokkuhoiuga, ”seletas Liili Kaska kultuuriministeeriumist.
Eesti kultuurkapitali juhi Raul Altmäe sõnul sai kultuurkapitali tänavune 451 214 miljoni kroonine eelarve kinnitatud ajal, kui riigieelarve, mis oli koostatud vastavalt maksude laekumisele (nii aktsiisimaks kui ka hasartmängumaks mõjutavad “kulka” eelarvet 98 protsendi ulatuses), oli veel väga kindel.
451 214 miljonit, vaid ümmarguselt 393 000 miljonit ehk siis maksulaekumise osa oleks peaaegu 57 miljonit väiksem kui meie kinnitatud eelarves. Sellest omakorda on negatiivne laekumine seotud ka hasartmängumaksuga, mis tähendab, et enamjaolt kannatavad kultuuriobjektid, sest 63 protsenti hasartmängumaksust on mõeldud kultuuriobjektide finantseerimiseks,” rääkis Altmäe.
Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru hääl kõlab murelikult: “ERM-ilt on investeeringute realt maha võetud ERM-i 100. aasta-päeva monument sajaprotsendiliselt, ERM-i hoidlate säilitustingimuste, monitooringu-reguleerimissüsteemi soetamine (Raadi mõisakompleksi majandushooned) on samuti null. Uue hoone projekteerimist finantseeritakse kultuurkapitali laekumistest. Ka siin tuleb ilmselgelt kokkuhoid, aga millises ulatuses, pole veel selge. Sellel aastal pole me veel nagunii mingit toetust saanud.”
Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk on optimistlikum ja leiab, et “suurematel muuseumidel on lihtsam ja meid ei löö see löök nii kõvasti, kuid ilmselt peame ära jätma mõne kataloogi väljaandmise. Koondamisi ei näe ette”.
