Kultuuripärandi kaitse arutelule andsid värvi küsimused riigikogu koridoride seinavärvist
Esimese ettekande pidanud riigikogu liikmele Lauri Vahtrele ei meeldi Toompea lossi koridoride pruuniks värvitud seinad.
Vastates kolleeg Maret Merisaare küsimusele ütles ta: „Kui sa pead silmas seda pruuni värvi koridoride seintel, siis ma pean ütlema, et mulle see sugugi ei meeldi, see värv, aga ma kannatan ta ära, ta on autentne.“
Kakapruun toon oli Kalmu nõue
Kolmandaks ettekandeks kõnepulti tulnud akadeemik Mart Kalm pidas enne ettekannet vajalikust teha märkus riigikogu hoone koridori seinte värvi asjus.
„Nimelt olen ise eritingimuste autor, kus on nõutud nende seinte kakapruuni tooni,“ ütles Kalm riigikogu kõnepuldist. „Küsimus on lihtsalt selles, et sellistes küsimustes ei ole põhjust küsida ei teie, ei Lauri Vahtre ega minu isikliku maitse meeldimust.“
Ta meenutas, et kui riigikogu tellis arhitektidelt selle maja projekti ja need nägid sinna ette selle tooni, siis tuleb seda säilitada. „Me lihtsalt mälestise korral seda säilitame, küsimata, kas see meile meeldib või mitte,“ lausus Kalm.
Starandbergi jaoks on riigikogus depressiivne
Riigikogu liige Marek Strandberg alustas oma küsimust akadeemik Kalmule samuti viitega Toompea lossi koridoride värvile. „Kogu austuse juures omaaegsete arhitektide suhtes on nendes hoonetes viibimine, kus sellised masendavad toonid on seintel, siiski küllaltki depressiine,“ leidis ta.
Ta pani ette, et kõne alla võiks tulla, et mõni osa sellest hoonest näitab tolle aja väljanägemist.
Strandberg tahtis teada, millisel moel autentsus ja kaasaegsed elamis- ja töötamisfunktsioonid siduda.
Kalm tõdes aga, et Toompea lossi maja moodustab kokku kunstilise terviku ja kõik tema komponendid on tema integraalsed osad.
Siniste seintega saalis on võimalik seadusi vastu võtta
„Tõtt öelda küll mäletan, kuidas Anu Laido eestvõttel 15 aastat tagasi selle ruumi restaureerimisel telliti eraldi värviõpetuse õppetoolist Kunstiakadeemiast ekspertiis selle kohta, kas tumesiniste seintega saalis on võimalik seadusi vastu võtta,“ meenutas Kalm.
Kalm lisas, et kuna esimene Eesti Vabariik siiski ei lõpetanud oma tegevust mitte seinte tumesinisuse tõttu, vaid muudel põhjustel, siis ka see ekspertiis andis muinsuskaitsele tema autentsuskontseptsioonile õiguse.
