"Kuigi loomemajandusest on Eestis juba päris pikalt räägitud ning selles valdkonnas jõudsalt tegutsetud, pole siiski muu majandus veel kohati mõistnud loomemajandusest tulenevat potentsiaali. Loovettevõtted loovad tihtipeale lisandväärtust teistes ettevõtlusvaldkondades," ütles Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Raul Oreškin.

Pallok lisas, et loomeinimeste ettevõtlusaktiivsus ei ole enam kitsaskoht ja nüüd tuleb keskenduda selle sektori ekspordivõimekuse kasvatamisele alates meeskondade ja äriideede arendamisest kuni sihtturu nõudlusele vastavate lahenduste pakkumiseni. "Kui saame aastate pärast mõõta positiivselt muutusi ettevõtjate ekspordinäitajates, siis oleme oma koostööpartnerite abiga suurele eesmärgile lähemale liikunud," lisas vastne loomemajandusnõunik Pallok.

Pallok on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise alal. Ta on töötanud pikka aega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, kus ta oli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse programmijuht ning arendusüksuse ja seejärel ettevõtete võimekuse divisjoni ekspert. Pallok tegeles EASis peamiselt ettevõtluse ja loomemajanduse valdkonnaga.

Loomemajandusnõunikul tuleb muuhulgas osaleda rahvusvahelistes töörühmades ja edendada loomemajanduse valdkonna rahvusvahelistumist. Nõuniku ülesanne on ka loomemajanduse riikliku rahastamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine Euroopa fondide programmperioodi lõppedes.

Kultuuriministeerium on välja töötanud loomemajanduse meetme tingimused, mille alusel rakendatakse aastatel 2014-2020 rahalise toe elluviimist loomemajandusvaldkonnas. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme maht on 20 miljonit eurot, millele lisandub toetusesaaja omafinantseering.