Kultuuriministeerium: rahvusstaadioni loomise ideega minnakse edasi samm haaval
Tallinna linn ja spordiselts Kalev sõlmisid neljapäeval heade kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on aidata ühiselt kaasa Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks.
Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Meelis Kompus ütles Delfile, et spordiselts Kalev on hoidnud kultuuriministeeriumi pidevalt kursis ideega luua praeguse Kalevi staadioni baasil rahvusstaadion, mis oleks nii spordi suurvõistluste kui ka rahvuskultuuri suursündmuse tantsupeo jm ürituste toimumiskoht.
Kompus sõnas, et Tallinna linn ja spordiselts on kaks osalist mitme võimaliku seast ja neljapäeval sõlmitud kokkulepe ei tähenda veel, et Kalevi staadionist kindlasti rahvusstaadion saab. "Rahvusstaadionit ei ole veel loodud," märkis Kompus, "kaks huvipoolt võivad oma head tahet teineteises kavatsuste suhtes alati näidata. See on tervitatav."
Rahvusstaadioni loomise ideega tegeletakse Kompuse sõnul edasi. "See, millises perspektiivis staadioni arendamine kulgema võiks hakata, saab selgemaks pärast märtsis valmivat ideevisandit, kus selgitatakse kõigi osaliste rollid, arendustegevuste võimalikud edasised etapid ning milline võiks olla rahastamisvajadus," ütles Kompus. "Liigutakse samm sammu haaval."
"Huvi on siin mitmepoolne. Soovi praegusel Kalevi staadionil tantsupidusid ka tulevikus korraldada on selgelt väljendanud tantsuvaldkonna esindajad pärast pikki analüüse. Staadioni arendamisest on huvitatud ka spordiselts Kalev," lisas Kompus.
Reformierakonna programmiski on rahvusstaadioni puudutav punkt: "Arendada koostöös Tallinna linna ja spordiseltsiga Kalev ajaloolisest Kalevi staadionist 2019. aastaks tantsupeo vajadustele vastav rahvusstaadion." Nii võib arvata, et ka reformierakondlik valitsus (kui nad valitakse uuesti) aitab plaanile kaasa, kuigi spordiselts on demonstratiivselt Keskerakonnaga käed löönud.
Eskiis juba ammu valmis
Spordiseltsi juhataja Aleksander Tammert ütles juba möödunud suvel Ärilehele, et rahvusstaadioniga käib kaasas terve hulk rahvusvahelisi nõudeid, milleni ei küüni praegu ükski Eesti staadion, ja puudu jääb ka arendusvõimalustest.
Spordiseltsil oli juba siis valmis eskiis, mis toona ootas veel täiendusi ja parandusi. Üldjoontes sisaldas eskiis pealtvaatajate kohtade kahekordset suurendamist, konverentsi-, pressi-, kohtunike- ja meditsiiniruumide olemasolu.
Peale selle ka Eesti spordi maja ja loomulikult Kalevi spordiseltsi peakorterit. Tammert kinnitas, et eskiisi koostamisel on võetud arvesse kõiki rahvusvaheliste suurvõistluste teemalisi ja keskkonnaalaseid nõuandeid.
Praegune Kalevi staadion valmis 1955. aastal ehk 60 aasta eest.
