Kultuuriministeerium palus vulgaarsust selgitada, Raie lubas edaspidi kasutada kultuurset keelt
Kuivõrd muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi allasutus, püüdis Delfi kommentaari saada ka kultuuriminister Indrek Saarelt, kellele Siim Raie vastust peab andma. Pühapäeval ütles minister Saar Delfile, et ta on olnud lähetusel ja kuuleb toimunust ajakirjanikult. Esmaspäeval vastas küsimustele ministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul palus kultuuriministeerium Raiel saates toimunut selgitada.
„Siim Raie on saatnud kultuuriministrile selgituse, milles ta tõdeb, et tema kui kõrge riigiametniku suhtes kehtivad kõrgendatud ootused. Kultuurivaldkonna töötajana peaks ta seega kasutama kultuurset eesti keelt ja ta lubab seda edaspidi kindlasti teha,” vahendas Raie sõnu ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.
Minister ise Raie kõnepruuki veel ei kommenteerinud. Kompus märkis, et kultuuriminister oli neljapäevast pühapäevani rahvusvahelisel muusikamessil Womex 2016 ja kuni kolmapäevani on ta puhkusel.
Aastatel 2011–2015 presidendi kantselei direktori ametit pidanud Siim Raie ütles „Kolmeraudses”, et president Toomas Hendrik Ilvese ettevõtte OÜ Ermamaa saadud EASi toetuse tagasinõude teemat käsitlev avalikkus „võiks kottimise lõpetada”. Raie sõnul pole nende jaoks, kes varem käisid rusikas taskus, enam Sildami-müüri vahel. „Kõigil on nüüd võimalus möliseda,” ütles Raie ja nentis, et ta polnud rahul ajakirjanduse tegevusega kogu üheksa aasta jooksul. „Meedial on oma vastutus. Ei saa lihtsalt plähmerdada kogu aeg.”
2006. aastal osales EASi turismiarendamise meetmete hindamiskomisjonis ühe liikmena Siim Raie, kes toona esindas kaubandus- ja tööstuskoda, kuid hiljem töötas president Ilvese kantselei direktorina. Seega kuulus Raie komisjoni, mis kõigepealt andis OÜle Ermamaa 190 000 eurot toetust ja hiljem aitas Evelin Ilvesel EASi tagasinõudeotsusega seonduvaid asju ajada.
Raie käis presidendi kantselei direktorina ise EASis OÜ Ermamaa asju selgitamas. Vastuseks küsimusele, kuidas on presidendil sel juhul võimalik öelda, et sai toetuse osalise tagasimaksmise otsusest teada alles otsuse nädalal, vastas Raie, et Ilves ei ole tuntud oma olmelise administratiivse võimekuse poolest. „Selleks oligi kantselei, kes ajas asju. See oligi minu töö,” osutas Raie.
„Mida tasuks vähem vaadata, on „Kaardimaja”,” ütles Raie ja selgitas, et kõik arvavad, nagu oleks Ilves osav skeemitaja, kellel on kogu Eesti taskus ja kes suudab kõike ette näha. „Fantaasiamaailmast, mida osa nimetab reaalpoliitikaks, võiks tulla inimlikkuse juurde. Toomas Hendrik Ilves ei ole valetaja, meil on selliseid välis- ja julgeolekupoliitika talente vaja,” ütles Raie ja nimetas kogu teema üle arutlemist ebaviisakaks.
„Kas maksumaksja saab nüüd Ärma endale,” püstitas Helme saates küsimuse, mis Raie lõplikult endast välja viis. Tuline vaidlus päädis sellega, et muinsuskaitseameti peadirektor saatis Helme sinna, kus on pime ja pinki ei ole. Seejärel püüdis saatejuht Mihkel Raud kisklejaid lahutada – haaras sõnaohjad taas enda kätte ning vahetas teemat.
Kõrge riigiametniku avalikust ropendamise juhtumist kirjutas keeleteadlane ja reformierakondlane Urmas Sutrop, kes nentis, et ka meie ühiskonna eliidi hulka kuuluvad inimesed võivad otse-eetris kõnelda kõige madalamat keelt. Siiski ei õigusta säärast madalkeelsust tema kinnitusel miski. „See ei ole ainult keele küsimus, see on küsimus lastetoast, kasvatusest, väärtustest, viisakusest,” märkis Sutrop.
