Kultuurikomisjon kujundas seisukoha teadus- ja arendusnõukogu raporti kohta. Krista Aru: raporti koostamise metoodika jätab soovida
Kultuurikomisjon toetab raporti soovitust tõsta lähiaastatel teadusrahastuse baasfinantseerimise osakaalu ühe protsendini SKPst, eraldades selleks täiendavaid rahalisi vahendeid, teatas riigikogu pressiteenistus.
Komisjon on seisukohal, et raportis soovitatavad ümberkorraldused peavad algama ühiskonnale vajalike võtmevaldkondade ja ülikoolide vastutusvaldkondade määratlemisest ning teaduse ja kõrghariduse hindamisest.
„Raportis viidatud kitsaskohtadega tuleb ilmselgelt tegeleda, kuid pakutud lahendused on suures osas kas liiga jäigad või ei võta arvesse juba käimasolevaid protsesse, strateegilisi dokumente ja tehtud uuringuid,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv. Ta lisas, et kultuurikomisjon ei toeta erineva tegevuseesmärgiga ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste koondamist pakutud viisil.
Kultuurikomisjon leidis, et raportis käsitletud rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste loetelu pole ammendav ning jääb arusaamatuks, millest lähtudes on koolide ja asutuste ringi piiritletud.
„Ümberkorralduste kavandamisel on vajalik arvestada Euroopa teadusruumiga, kuhu kuulub ka Eesti. Sellest lähtuvalt peavad muudatused olema suunatud erinevate teaduste tihedamale üle-euroopalisele lõimumisele,“ ütles kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must.
„Täna tehtud targad otsused teaduse ja kõrghariduse vallas kindlustavad meie teaduse edukuse ka tulevikus. Käesoleva raporti koostamise metoodika jätab soovida. Fokusseerides põhiküsimustele võiksime eeskujuks võtta parimaid praktikaid maailmast, näiteks Singapurist, Iisraelist või Taanist,“ märkis kultuurikomisjoni liige Krista Aru.
Kultuurikomisjon peab tasuta kõrghariduse mudeli muutmise soovitust enneaegseks, mudeli otstarbekuse minimaalne hinnatav toimimise aeg ei saa olla lühem kui viis aastat.
