Külmetushaigused taanduvad

Märtsi esimesel nädalal vähenes ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine eelneva nädalaga võrreldes veerandi võrra, kuid grippi haigestumine püsib samal tasemel.

3. märtsist kuni 9. märtsini pöördus arstide poole 6958 haigestunut, mis on 518,3 juhtu 100 000 elaniku kohta, teatas tervisekaitseinspektsioon.

Grippi haigestumuse püsimise üheks põhjuseks on kahe gripi viiruse tüübi üheaegne tsirkuleerimine: domineeriva A gripiviiruse alatüübi H1 kõrval esineb B gripi viirus.

Laboratoorselt kinnitatud grippi registreeriti kümnendal nädalal 33 juhtu (s.h. 31 A juhtu ja 2 B gripi juhtu). Kokku on hooaja algusest laboratoorselt diagnoositud grippi 196 korral, neist 181 korral on olnud tegu A-gripi ja 15 korral B-gripi juhuga.

Euroopa gripiseire võrgustiku (EISS ) andmetel on grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents üsna sarnane ka teistes Euroopa riikides. Haigestumuse intensiivsust hindab keskmiseks 15 riiki, nende hulgas ka Eesti. 14 riigis vähenes grippi haigestumus ning püsib madalamal tasemel.

Gripiviiruse B alatüübi osakaal on Euroopas kasvanud 37 protsendilt kuni 50 protsendini. Vaatamata B gripiviiruse alatüübi mittetäielikule vastavusele vaktsiini tüvele, oodatakse siiski, et vaktsiin tagab haigestumise vastase efekti tänu antikehade ristreaktsioonile.

Viimasel ajal läbiviidud gripiviiruse A alatüübi H1N1 antigeenide määramised näitavad selle viiruse muutumist praegu kasutusel olevast vaktsiini tüvest, kuid kuna see on ikkagi veel väga sarnane vaktsiini tüvega, arvatakse siiski, et vaktsiin tagab haigestumise vastase efekti.

Mõlema viiruse nii A kui ka B muutusi on arvestatud uue gripivaktsiini koostamisel järgmiseks hooajaks.