Külm takistab tulekahjude kustutamist
Viimase kahe ööpäeva jooksul on mitmete tulekahjude kustutamist raskendanud külmast ilmast tingitud tõrked kustutustehnika kasutamisel. Kõige sagedasemateks probleemideks on olnud veepumpade kinnikülmumine ja külmale sobiva autokütuse leidmine.
Kõige keerulisemaks kujunes 19.jaanuari varahommikul kell 5.53 Jõgevamaal Puurmani vallas Tõrvakülas süttinud tulekahju, mille kustutustööde käigus tekkisid tehnilised probleemid järgemööda viiel tulekustutus- ja päästeautol. Tõrkeid kustutustehnika kasutamisel on tekkinud veel lisaks viies maakonnas. Eriti raske on olukord vanemat tüüpi kustutusautodega, mille veepumbad asuvad autode ninas ning saavad sündmuskohale sõidu käigus kõige suurema külmakoormuse. Lisaks veepumpadele on kinni külmunud ka autode pidurisüsteemid.
Päästeameti operatiivteenistuse osakonna juhataja Mart Haljaste sõnul tuleb päästeteenistustel pea igal talvel sarnaseid probleeme ette, kuid enamasti ei mõjuta need üldist operatiivteenistuslikku valmisolekut. „Kustutustööd 30-ne ja enama külmakraadi juures, panevad meid olemasolevast kustutustehnikast välja võtma viimast. Teatavasti hakkab vesi külmuma juba 0 °C juures ja see füüsikaseadus ei tee erandeid isegi meie jaoks,“ nentis Haljaste.
Külmade ilmade jätkumisega on süvenemas ka probleem kustutusvee kättesaadavusega, sest kinni külmavad nii hüdrandid kui looduslikud veekogud. Lisaks paksule jääkorrale on paljud looduslikud veevõtukohad ka vihmavaesest sügisest tingitud madala veetaseme tõttu kasutud.
Lisaks põlenguaja pikenemisele kaasnevad kustutusvee katkestustega ka voolikute jäätumise probleemid, mis omakorda raskendavad kustutustööde jätkamist ka täiendava veekoguse saabumisel.
Tõsiseks katsumuseks on pikki tunde väga madala välistemperatuuri juures vältavad hoonepõlengute kustutamised ka päästemeeskondadele, kuna lisaks suurtele temperatuurikontrastidele jäätub kustutusvee kasutamisel kiiresti ka meeste kaitseriietus ning muudab päästjate töö eriti raskeks ja vaevaliseks.
