„2015. aastal alustati idapiiri projekteerimisega. Toona pakuti, et piiri väljaehitamine maksab 70 miljonit eurot. Tänaseks on summa kasvanud 250 miljoni euroni, millele lisandub ligi üheksa miljonit eurot iga-aastast hoolduskulu kuni 2026. aastani. Siseministeeriumi audit toob välja, et eelarvestamise protsess pole olnud pädev. Puudub ülevaade, mida ja millise aja vältel soovitakse teostada ja kuidas maandatakse riske. Valitsusele pole esitatud erinevaid lahendusi „kaasaegsest piirist“, mida heidab ette ka riigikontrolör. Arutelul on vaid üks ja see on maksimumnägemus - ambitsioon on ehitada Euroopa tehniliselt kõige moodsam piir. Samas ei ole senini vastatud küsimusele, kas Eesti riik suudab seda ka hiljem ülal pidada. Riik ei tohi võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda praegu ega hiljem täita. Rail Balticu ja ka kõigi teiste riiklikult juhitavate projektide puhul peaks meie majanduslikku võimekust vaatama terviklikult. Eesti riik ei suuda kalleid ja väga kalleid objekte üheaegselt ehitada,“ rõhutab Kübarsepp.

„Peaminister peab kaasama kõiki ministeeriume riiklike suurinvesteeringute ehitamise ja nende ülevalpidamise võimekuse analüüsi koostamisele. Arvestama peab vähemalt järgmise 50 aasta perspektiivi. Eesti vajab kindlasti kaasaegset idapiiri, aga fakt on, et Eesti ei saa loota idapiiri ehituse puhul euroliidu rahalisele toele. Idapiiri ehituskulu kaetakse riigi reservfondist,“ märgib riigikogu õiguskomisjoni liige Kübarsepp.