Kuldne naeratus ei päästnud. Kohus pani inimkaubandusega tegelenud moldovlased istuma ja saadab lõpuks riigist välja
Pärnu maakohus kuulutas välja täna kohtuotsuse Moldovast pärit mehe ja naise suhtes, kes nõustusid minema kokkuleppele süüdistatuna inimkaubanduses, mis on toime pandud abitus seisus isiku suhtes. „See on Eesti mõttes väga eripärane ja teistsugune juhtum. Ma ei tea, et midagi sellist oleks varem olnud,“ ütles ringkonnaprokurör Gardi Andreson.
Kaks moldovlast, 37-aastane Nina Ibrian ja 33-aastane Octavian Birsan võeti vahi alla möödunud aasta lõpus Pärnus, kui politseinikele torkas silma väga kehvas seisus olnud amputeeritud jalgadega Andrei. Selgus, et moldovlased olid Andrei Venemaalt kaasa meelitanud valelubadustega, et Andrei hakkab Euroopas raha teenima reklaamide jagamisega, kuid tegelikkus kujunes teistsuguseks – Andrei sisuliselt orjastati ning amputeeritud jalgadega meest sunniti raha kerjama.
Taolise kerjamisega teenitavad summad ei olnud väikesed. Viidatakse, et Andrei puhul oli tegemist inimesega, kes võitis kergemini inimeste sümpaatia ja seetõttu teenis ta ka palju raha. Andrei pealt võisid kurjategijad teenida päevas kuni 300 eurot, ühes kuus mitmeid tuhandeid eurosid.
Kinnipidamisel konfiskeeriti moldovlaste käest üle 8000 euro sularaha, mis oli ühe kuuga Eestis kerjamisega teenitud. Alates 2015. aasta aprillist kurjategijate küüsi sattunud Andrei hindas ise uurijatele antud ütlustes, et ainuüksi tema kaudu on kerjamise teel teenitud 100 000 eurot.
Prokurör Andresoni sõnul oli Andrei aga kõigest osake suuremast inimkaubanduse võrgustikust, mille taga on Moldovast pärit inimesed, kes käivad ringi mööda Venemaad ja korjavad sealt kokku abitus seisus olevaid isikuid, kelle abiga üle Euroopa samal moel raha teenitakse.
Kuna juhtum lõppes kokkuleppemenetlusega, siis Andreid kannatanuna eile Pärnus kohtusaalis ei olnud. Tänaseks on ta jõudnud tagasi Venemaale. Küll aga olid kohtusaalis Nina ja Octavian – esimene neist murelik, Octavian aga väga kerge olemisega.
Mees tundis ennast vabalt, viskas tõlgi ja kaitsjaga nalja, saatis Ninale õhusuudluseid ja tegi silma. Kui Octavian üle kohtusaali Ninaga rääkida üritas, koputas tema kõrval seisnud politseinik tema vaigistamiseks kõvasti vastu lauda. Seepeale võttis Octavian valveseisaku ja viskas politseinikule kulpi. Kui fotograaf temast pilti tegi, tegi Octavian grimasse ja paljastas uhke rea kuldhambaid.
Kokkuleppele minek tähendas nende jaoks, et veel enne aasta lõppu saavad nad vanglast välja ning tagasi koju. Kohus mõistis Ninale karistuseks kolm ja mehele viis aastat vangistust, millest tuleb neil reaalselt ära kanda üks aasta ning mille algust arvestatakse kinnipidamisest möödunud aasta lõpust. Lisaks saadetakse nad Eestist välja ning neile seati sissesõidukeeld Schengeni viisasüsteemi kümneks aastaks. Samuti mõisteti neilt välja 20 000 euro ulatuses kriminaaltulu ja pea 9000 euro ulatuses tsiviilhagi.
Nina Ibriani kaitsja, advokaat Paul Järve sõnas, et kokkuleppele minek oli tema kliendi otsus ning kantud eelkõige Nina soovist võimalikult kiiresti vanglast välja pääseda.
„Juhul kui soovida, et selles asjas tehtaks kohtus põhjalik uurimine, siis tuleks minna üldmenetlusse, mis tähendaks seda, et me käiksime veel terve selle aasta kohtus. Ja siis tekib küsimus, kas kannatanut ehk Andreid on võimalik tagasi Eestisse tuua ja tekib küsimus, kuidas ta siia jõuaks. See tähendaks, et kohtualused jääksid vahi alla väga pikaks ajaks, mis pole nende huvides. Teoreetiliselt on võimalik käia kolm kohtuinstantsi kuni riigikohtuni välja, aga see oleks tähendanud, et selle aasta lõpuks nad kuidagimoodi välja ei pääseks. Õigluse mõttes oleks olnud parem kõik läbi teha, aga teistpidi on neil kiirem viis välja pääseda. Nad ise soovisid seda teed minna ja tegid selle otsuse, kuigi mina seda õiguslikus mõttes õigeks ei pea. Ma pole otsusega selles mõttes rahul, sest minu arvates pole see Nina panusega üldse vastav,“ ütles Järve.
Ta viitas sellele, et Andrei andis kannatanuna ütluseid, mis seadsid tema kliendi, Nina Ibriani paremasse valgusesse.
„Pigem on kannatanu seisukohal, et Nina hoolitses tema eest, pesi pesu ja tegi süüa. Siin on erinevaid seisukohti. Nina on terve menetluse olnud väga murelik. Ma saan öelda, et tegemist on siiski väga korralikust perest pärit inimesega, kes on nendesse oludesse sattunud juhuslikult. Nii tema vanemad kui ka vend on üsna hämmingus, et nende perekonnast on keegi niiviisi sattunud kohtu alla. Ta on seotud Octavian Birsaniga ja kas nende lähedased suhted või midagi muud viis selleni, et ta sattus temaga kaasa rändama. Siin on oluline ka inimlik faktor. Nina Eestisse tulekuga ja siin käimisega ei mõeldud kindlasti midagi kuritegelikku,“ lisas ta.
Samuti viitas Järve kannatanu Andrei eelnevale elustiilile, mis tema hinnangul oli asotsiaalne ning mis omakorda põhjustas Andrei invaliidistumise. Tema sõnul ei kaotanud Andrei jalgu tööõnnetuses nagu varasemalt väidetud, vaid tema jalad võttis külm, kui ta kraavis purjuspäi magama jäi. Olnud Andrei ka siis purjus ja kerjamas, kui moldovlased temani jõudsid.
„Ta oli ka enne kerjus, kes anus raha suitsude ja alkoholi jaoks. Oma „orjastajate“ käes ta jõi vähem, tema pesu pesti ja tema eest hoolitseti. Ise otsustamise vabaduse küsimus muidugi on, aga samas tuleb ka küsida millise elu juurde ta tagasi pöördus, kui Venemaale saadeti,“ ütles Järve.
Teadaolev info maalib Andrei elust „orjastajate“ käe all siiski väga kurva pildi. Moldovlased käisid temaga kerjamas üle Euroopa, nii Hispaanias, Kreekas ja Soomes. Hommikul pandi Andrei käidavale tänavale maha ning tema asukohta liigutati vastavalt sellele, kus parasjagu rohkem inimesi liikus. Riigist riiki vedades polnud tal tihtilugu aimugi, millises riigis või linnas ta parasjagu viibib. Enne piiriületusi anti talle ka alkoholi. Eestisse jõudes teeniti Andrei abiga raha Tallinnas ja Pärnus, kirjutas Eesti Ekspress eile.
Prokurör Gardi Andresoni sõnul püüdis Andrei ka ise abipalvega pöörduda turvameeste ja politsei poole, et oma olukorda selgitada, kuid teda ei usutud. Samas oli Andrei ka oma „orjastajatest“ sõltuv, sest ta sai aru, et oma puude tõttu ei ole võimeline ta üksi hakkama saama ning moldovlased said teda vähegi tema abituses aidata. Seega ei saanud Andrei ka üksinda kuhugi ära minna ja ta oli kurjategijate jaoks kergesti mõjutatav.
„See kõik toimus meie silme all. Ma tahan rõhutada, et kui me märkame inimesi tänaval kerjamas, siis vahel tuleks ehk natuke rohkem märgata ja küsida nende käekäigu kohta, mitte ainult raha anda. Me võime selle raha andmisega teha neile karuteene, sest mida rohkem me neile raha anname, seda rohkem nad teenivad ja seda rohkem neid selleks sunnitakse, sest teenistus on nii hea. Andrei teenis päevas kuni 300 eurot, mis oli tema ära kasutajatele väga hea teenistus,“ ütles Andreson.
Tänasel kohtuistungil aga puhkes ühel hetkel saalis väiksemat sorti arutelu. Ajaks, kui kohtunik oli läinud saalist välja oma lõplikku otsust kujundama, pöördus Octavian Birsan lootusrikkalt kaitsjate ja prokuröri poole.
„See mees, Octavian, otsis ühte oma kuldhammast taga ja väitis, et see peab olema kuskil. Meie ei ole seda leidnud,“ muigas Andreson.
