Viimaseil päevil on puhkenud debatt - kas Tallinn ikka peaks olulist infot edastama Eestist alati koledat pilti maaliva Vene telekanali PBK eetris? Uurisime, milliste erapooletumate kanalite kaudu Tallinn oma teateid edastada võiks.

TLÜ dotsendi Aurika Meimre sõnul vaatavad aga vene keelt kõnelevad Eesti kodanikud just enim telekanalit PBK. Aga miks mitte avalik-õiguslikku telekanalit ETV+? Meimre arvates loodi kanal liiga hilja. „Nüüd on küll paar aastat kõvasti tööd tehtud, kuid vaatanumbrid sellegipoolest üsna väikesed,” tõdes ta. „Ma arvan, et venekeelne telekanal oleks vajalik olnud juba 90ndatel,” ütles dotsent.

Meimre leiab, et kui PBK-st kaovad ära Eesti uudised, siis jääb suur osa elanikkonnast ilma positiivsetest uudistest. „Inimeste vaatamisharjumusi on väga raske muuta. Suure tõenäosusega nad siiski jäävad PBK vaatajateks, kuid jäävad ilma suurest osast olulisest infost,” tõdes Meimre.

Venekeelse elanikkonna mure: puudub korralik päevaleht

Meimre sõnul on Eestis vene keelt kõnelevate suurimaks mureks see, et puudub venekeelne päevaleht. „Eriti just vanem generatsioon tunneb puudust paberkandjal päevalehest, sest nad on harjunud just nii informatsiooni saama,” nentis Meimre ja lisas, et paljudel puudub interneti kasutamise võimalus.

Möödunud aasta lõpus suleti nii venekeelne Postimees kui ka Den za Dnjom. Jäänud on veel küll kohalikud ajalehed, mida kioskitest ja suurematest kauplustest tasuta võtta saab kui ka nädalalehed. Näiteks MK-Estonia, mis on ilmunud alates 2004. aastast. Lehe tiraaž on 14 000, mis on suurim venekeelsetest nädalalehtedest. Lisaks sellele annab ka Äripäev välja venekeelset korra nädalas ilmuvat ajalehte Delovõje Vedomosti.

„Nooremad kasutavad rohkem internetti, loevad nii venekeelset Delfi uudisteportaali kui ka Postimehe veebiversiooni,” sõnas Meimre ja lisas, et on väga palju teisigi veebilehti, mida venekeelne elanikkond informatsiooni hankimiseks kasutab.

Raadiokanalitest on Meimre sõnul populaarseimad muusikaraadiod ja Raadio 4.