Kuidas sündis uus Eesti? Peaminister Laari nõuniku Tiit Pruuli reastab kunagised õnnestumised ja ebaõnnestumised

"Esimese põhiseadusliku valitsuse saavutuste nimekiri võiks ühelt poolt olla päris pikk. Aga üsna pikk võiks olla ka möödalaskude nimekiri,“ ütles Tiit Pruuli Delfile. „Igas valdkonnas tehti ju toona tohutult tööd, seaduseid tuli nagu Vändrast saelaudu. Sisuliselt tuli vastne põhiseadus täita tegeliku sisuga. See oleks nagu vundament, millel seisab palju tänasest Eestist.“

Delfi edastab Pruuli, kellest pärast peaministri nõunikuametit sai Eesti üks rikkamaid mehi, meenutused, mis tal ja ta kaasvõitlejatel õnnestus ning ebaõnnestus Eesti kasuks ära teha.

Õnnestumiste TOP

1. Tasakaalus riigieelarve põhimõtte rakendamine;

2. Senini kehtiva maksusüsteemi rakendamine;

3. Loobumine tootmise (sh põllumajandustootmise) riiklikust toetamisest;

4. Erastamise sisuline käivitamine;

5. Omandireformi elluviimine;

6. Vene vägede lahkumise lõpuleviimine 1994. aasta suveks;

7. Eesti rahvusvahelise autoriteedi märgatav tõus, konkreetsed PR kampaaniad selleks. Pöörduti Läände ka tegelikkuses, mitte ainult deklaratiivselt;

8. Kaitseväe relvastamine;

9. Euroopaga vabakaubandusleppe saavutamine üleminekuperioodita (sisuliselt eurointegratsiooni algus)

Pooleli jäänud asjade TOP

1. Pensionireform. Esimene osa, mis valmis sai, oli halvasti kommunikeeritud

2. Regionaalpoliitika aluste väljatöötamine

Ebaõnnestumiste TOP

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993)

2.Personalivalik ei lähtunud alati maksimaalsest kompetentsist, vaid poliitilistest ja emotsionaalsetest hoiakutest (eriti Isamaa ja ERSP puhul)

3. Materiaalsetele väärtustele orienteerituse haipimine. Õieti see oleks pidanud lõppema hiljemalt Laari teise valitsuse ajal, aga selle arendasid hoopis äraspidise täiuslikkuseni Res Publica ja Reformierakond.

Heade, kuid nüüdseks untsu keeratud algatuste TOP

1. Apoliitilistena mõeldud kantslerid ja maavanemad on lootusetult politiseeritud.
2. Ministri poliitilist vastutust on lahjendatud ja hägustatud, ametnikud on tehtud kuulekateks käsutäitjateks.