Kui paljud Eesti inimesed käivad ringi, tulirelv taskus?
Tsiviilkasutuses relvad ei ole Eestis, nagu tihti ka rõhutatakse, kuigi tavalised. Mai lõpus oli politsei- ja piirivalveameti relvaregistris 27 641 relvaomanikku. See tähendab, et laias laastus igal 46. inimesel (2 protsendil elanikkonnast) on seaduslik tulirelv.
2011. aasta ohvriuuringus küsiti Eesti elanikelt, kas ja kui sageli olid nad viimase 12 kuu jooksul enesekaitseks avalikus kohas relva kandnud (näiteks püssi või püstolit). Seda oli enda kinnitusel teinud 1,1% elanikest (Lähtuvalt statistilisest usaldusvahemikust peavad uuringu teostajad tõenäoliseks, et tegelik osakaal jääb vahemikku 0,5–1,8%).
Tänavu on välja antud 5665 relvaluba – luba konkreetsele inimesele konkreetse relva kasutamiseks (ühel inimesel võib olla ka mitu relvaluba).
Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks. Neid on tänavu välja antud 270.
Tulirelvadega pannakse toime viis protsenti tapmistest
Tapmiste asjaolusid käsitlevate uuringute andmetel pannakse ligikaudu 5% Eestis aset leidvatest tapmistest toime tulirelvaga. See tähendab viit tulirelvaga sooritatud tapmist või mõrva saja kohta.
Relvaseaduse kohaselt on ei anta relvaluba isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega, raskekujulise psüühikahäirega, füüsilise puudega, mis takistab relva õiget käsitsemist. Nende tervisehäirete puudumine tehakse kindlaks kohustuslikus tervisekontrollis, mida korraldab perearst, kaasates eriarste. Relvaluba kehtib viis aastat ja selle aja möödudes luba pikendades tuleb tervisekontroll uuesti läbida. (Info allikas: Relvaseadus)
