Kütt ütles Delfile, et omastehoolduse ümberkorraldamine pole mitte ainult eakatele paremate ja taskukohaste teenuste loomine. "See puudutab kindlasti ka puuetega lastele ja nende vanematele paremate ja vajalike teenuste kättesaadavust," lisas ta. Sotside soov on tema kinnitusel välja tulla tervikliku rahvastikupoliitikaga, mille üks ja väga oluline osa on omastehooldus.

Küti sõnul on aastaid räägitud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste omavahelisest nõrgast sidemest. "Erineva rahastusskeemi tõttu on surve kallitele teenustele põhjendamatult suur, kuna need on väiksema omaosalusega, kuigi mitte alati kõige sobivamad," märkis Kütt, nimetades näitena voodipäevatasu haiglas või iseseisevat statsionaarset õendusabi.

"Tegemist on kahtlemata kuluka valimislubadusega, kuid vaadakem tõele näkku – aastaid on Eesti selle valdkonna rahastamises nii Euroopa Liidu kui OECD riikide seas viimaste hulgas," tõdes Kütt. Kui Eesti tervishoiukulude protsent OECD keskmisest on 74, siis Eesti pikaajalise hoolduse kulude protsent OECD keskmisest oli aastal 2014 vaid 14 protsenti ja Eesti pikaajalise hoolduse kulude protsent Euroopa Liidu keskmisest aastal 2013 oli 38 protsenti.

Sotsiaaldemokraatide nägemus on Küti sõnutsi selline, et koostöös kohalike omavalitsuste, sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga töötatakse välja mudel, mis rahastab hooldekodu kohamaksumust mitmest allikast. "Hetkel on analüüs ja arvutused koostamisel ning põhimõtted arutlemisfaasis," ütles Kütt.

Küsimusele, kas oleks siiski võimalik nimetada omastehoolduse ümberkorraldamise orienteeruv summa või vähemalt suurusjärk, vastas Kütt, et see oleks vastutustundetu. "Ikka analüüs, arutelud kohalike omavalitsuste ja riigi vahel ja siis number," sõnas ta.

Kuna üldhooldekodu teenus on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt üks omavalitsuse 13 kohustuslikust teenusest, siis selles osas on riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö Küti sõnul väga oluline.