Kuhu läheb kultuuriministeeriumile ette nähtud RKASi 24 miljonit eurot?

Järgmise aasta eelarves tõuseb kultuuriministeeriumi eelarve 22,8 protsenti ning suurem osa sellest tõusust läheb Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse rahastamiseks.

Kui kokku panna kõik kultuuriministeeriumi tuleva aasta eelarvesse ettenähtud kulud on tegemist muljetavaldava tõusuga, mille lähedale teised ministeeriumid ei küündi. Suurema osa ministeeriumi eelarvetõusust on põhjustatud 24-miljonilisest RKASi poolsest investeeringust kultuuriobjektidele. Ilma RKASi osaluseta jääks kultuuriministeeriumi eelarvekasv alla nii mõnelegi teisele valitsusalale.

Kõige suurem osa kultuuriministeeriumi eelarvekasvust läheb ERMi uue hoone ehitamise rahastamiseks Tartus. Tervelt 22,5 miljonit RKASi poolt investeeringuteks määratud eurot läheb muuseumihoone alla. Lisaks on ka riigikassast kultuuriministeeriumi eelarvereale märgitud ERMi jaoks 1,5 miljonit eurot.

Võrdluseks võib öelda, et ligikaudu samas suurusjärgus summa oleks kulunud viimases koalitsioonileppes lubatud laste huviringide rahastamiseks.

Kultuuriministeerium saab RKASi investeeringute kaudu veel raha näiteks Nukuteatri hoovimaja rajamiseks (370 000 eurot), Teater Ugala hoone renoveerimiseks (600 000 eurot), Eesti Hoiuraamatukogu elektrisüsteemi kapitaalremondiks (288 000 eurot) ja Eesti Arhitektuurimuuseumi automaatse tulekustutussüsteemiks (230 000 eurot).

Kultuuriministeeriumi suuremad riigieelarvelised investeeringud on Teater Vanemuine suure maja juurdeehitus, Klooga memoriaal ning Maarjamäe tallihoone renoveerimine ja holokausti teemaline ekspositsioon ja investeeringutoetus Eesti Rahvusringhäälingule.

Kuigi 22,8 protsenti eelarvekasvu paneb paratamatult mõtlema sellele, et äkki leitakse lisaraha madalapalgaliste kultuuritöötajate jaoks. Kultuuriminister Rein Lang nentis, et päris 20-protsendilist palgatõusu näha pole, kuid mõni õnnelik võib siiski pisut raha juurde saada.

„Me loodame keskeltläbi tõsta riigi käest palka saavate kultuuritöötajate palku kuskil 5 protsendi ringis, aga kindlasti on ka neid, kelle palk tõuseb 10 protsenti ja võib-olla enamgi,“ rääkis Lang eile riigikogu infotunnis.

„Ma möönan seda, et on teatud institutsioone ja kohti, kus kultuuriga tegelevate inimeste palk on väga madal. Aga väga paljud neist inimestest saavad palka mitte riigi, vaid kohalike omavalitsuste käest,“ lisas ta.