“Kühmnokk-luiged ei ole mõistnud, kus laiuskraadil Eesti asub”

Pikaleveninud talv ja inimeste harjumus luiki toita on viinud selleni, et ei möödu päevagi, mil päästeamet ei saaks teateid Tallinna lahel kinnikülmunud luikedest. Ka täna hommikul oli Merivälja muuli juures üks luik jäässe külmunud.

“Eile oli neli väljakutset, täna hommikul juba üks,” ütles Delfile Põhja-Eesti päästekeskusest Peeter Randoja. Päästeametil on lindude ja loomadega tegelemiseks Mustamäe komando, kellel on lindude püüdmiseks ja hoidmiseks ka vastav varustus olemas.

Päästetud luiged viiakse taastumiseks loomaaeda, kust nad siis hiljem taas vabadusse lastakse.

 Eestis talvitub tänavu hinnanguliselt 10 000 kühmnokk-luike ja nende külmumises ei ole midagi erilist. “Luiged külmuvad igal aastal ja tänavu pole erand,” sõnas Delfile Nigula metsloomade turvakodu juhataja Kaja Kübar. 

“Kui ebasoodsad jääolud tulevad, siis nad jäävad jäävangi,” selgitas luikede külmumist luigeuurija Leho Luigujõe. “Nad ei saa sügavast veest toitu kätte ja peavad olema madalas vees, aga madal vesi külmub kõige kiiremini.”

“Tegelikult ei tohiks linde toita,” pani Luigujõe inimestele südamele, et see ongi põhjuseks, miks need linnud inimasulate juurde jäävad ja talveks ära ei lähe. “Sügisel hakatakse toitma ja rumal on see, kes hea toidulaua juurest ära läheb.”

Kindlasti ei tohiks luiki toita pagaritoodetega. “See on nagu fast food, nagu hamburgeri söömine, see pole ka inimestele hea.” Eriti ei tohiks lindudele leiba anda, sest see on soolane. “Süüa tuleks anda taimset päritolu toitu, vilja näiteks.” Luiged söövad väga hästi ka kartulit ja suhkrupeeti, mis on eelnevalt hekseldatud. Toit tuleks kindlasti vette panna.

Kui laululuik ja väikeluik lendavad talveks Madalmaadesse ja Taani väinadesse, kus ei meri ei jäätu, siis kühmnokk-luik jääb siia talvituma. “Ta on meil üsna uus liik, tuli Eestisse alles eelmise sajandi alguses ja tundub, et ta pole veel täiesti aru saanud, millisel laiuskraadil Eesti asub. Kühmnokaga on alalõpmata see häda, et ta kipub jääle jalgu jääma.”

Seda, palju talve jooksul luiki ära sureb, on väga raske öelda. “Eesti rannik on igasuguseid kiskjaid täis, rebaseid ja kährikuid, kõik, mis randa tuleb süüakse ju imekähku ära, eriti veel sellisel karmil talvel, midagi vedelema ei jää,” selgitas Luigujõe.

Hea Delfi lugeja, kas sina abistad talvel hätta jäänud loomi ja linde? Mida oled abistamiseks ette võtnud? Saada oma lugu, pildid või video meiliaadressile [e-mail] või kasuta lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi.