Mupo piletikontrolöridega on sama lugu, mis hambaarstidega: nad on vihatud, ent laiemas plaanis vajalikud ja vajatud. Suurem osa elanikkonnast saab küll aru, et nende töö on oluline, ning kontrollita valitseks ühistranspordisüsteemis anarhia, ent kui asi puutub isiklikku kokkupuudet, sõdib nii mõnigi kodanik lausa sõna otseses mõttes käte-jalgadega vastu ja sülitab verbaalselt näkku, et kontrolöril oli jultumust enda tööd teha.

Lisaks tuleb mupo töötajatel end läbi närida ka kõikvõimalikest hädavaledest, millega enda piletita sõitu põhjendada üritatakse. Munitsipaalpolitsei pressiesindaja Meeli Hunt kohtus mupo lõunapausi ajal kontrolöridega ning vahendas töötajatelt koos kommentaaridega 6 kõige levinumat põhjust, millega reisijad enda piletita sõitu on põhjendanud.

1. Ei jõudnud valideerida („Tihtipeale on see mitte-jõudmine veninud kolme peatusevaheni.“)
2. Unustasin või mu mõtted olid mujal („Selle klassifikatsiooni järgi on meil ühistransport täis unustajaid ja unistajaid. Täna just oli üks selline mõtiskleja,“ muigab üks kontrolöridest)
3. Ma ei teadnud, kust piletit osta
4. Aga ma ju valideerisin. („Tegelikul kontrollimisel väide vett ei pea.“)
5. Rääkisin telefoniga
6. Unustasin ühiskaardi koju

Pea kümme aastat mupos leiba teeninud kontrolör Maiele (nimed muudetud) toob aga naeratuse näole üks hiljuti juhtunud olukord. Nimelt pidas Maie kinni kena intelligentse välimusega noormehe, kes puhtsüdamlikult ütles: „Ma ei jõudnud ju kuidagi, suudlesin oma armsamat.“ Maie oleks talle nii ilusa vabanduse eest küll andeks andnud, ent protokolli oli juba alustatud ning protsess tagasipöördumatu.

Sõim on enesekaitseks

Piletikontrolöri argipäev on siiski üsna karm. Tavaline skeem, kui piletita sõitja vahele jääb, on laussõim, kusjuures sõnade valik on mitmekesiselt muljetavaldav. Viimasel ajal on muudele meile ilmselt kõigile teada olevatele väljenditele võetud kasutusele sõimusõnana „korova“ (lehm), mis on kogu arsenalis üks leebemaid. Kasutusel on ka konnad, ussid, värdjad, rotid ja muu loomariik.

„Alles hiljuti oli üks jänest sõitnud naine, kelle suust peale sõimusõnade ei tulnud midagi,“ meenutas Maie. „Vahele vaid paar sidesõna. Lõpuks, kui ta end tühjaks oli rääkinud, vaatas ta mind põlglikult ja ütles „Ja peale kõike muud oled sa täiesti maitselage – suvel kanda musti sokke! Sa oled idarajoonist, see on siililegi selge!““

Kontrolöride sõnul on verbaalne rünne vahelejäänutele teatavaks enesekaitseks. „Kõigepealt sõimatakse, seejärel püütakse kaubelda või lüüakse lahti nutulaul. Kui see kõik mõju ei avalda, hakatakse ähvardama ning manama. Ära saab neetud lisaks minule kogu mu pere, lapsed ja terve suguvõsa,“ räägib Maie. „Siis saavad oma koosa valitsus, riigikogu, linn ja siis kogu maailm.“

Mupo piletööride sõnul antakse endast parim, et stressirohkel tööl vastu pidada. „Teeme oma tööd. Täpselt nii, nagu meie ametijuhend seda ette näeb. Püüame ka kõige halvemas olukorras jääda viisakaks, korrektseks ja tasakaalukaks. Sõimu ja mana ei tohi enda sisse võtta, sest siis on kohe masendus käes. Piletikontrolör peab olema keskmisest tugevama natuuri ja närvisüsteemiga, emotsionaalsed ja nõrgad inimesed siin pikalt vastu ei pea. Eks meiegi hulgast on paljud ära läinud, just stressi tõttu,“ selgitavad lõunat pidavad kontrolörid.

Piitsa ja präänikut

Kõik lõunapausi ajal toimunud vestlusringis osalenud piletöörid on nõus, et kontrolöritöö juures on kodu ja pere väga olulised ning pärast tavapärast tööpäeva tekitab lähedaste juurde minek erilist rõõmu. Alati see muidugi ei õnnestu. Näiteks siis, kui on juhtunud mõni traumaga lõppenud intsident.

Õblukest kasvu kontrolör Inga meenutab oma esimest sedalaadi juhtumit: „Mees tormas mulle otsa, niipea kui trammiuks lahti läks. Ma ei jõudnud reageeridagi. Kukkusin saadud hoobist ja sain nii palju viga, et olin kuu aega haiguslehel. Olin mupos tööl esimest nädalat,“ meenutas Inga.

Sellest ajast on Ingale väike värin sisse jäänud. Eriti ei meeldi see, kui kontrolliks on kinni peetud toonitud klaasidega või reklaamiga kaunistatud ühissõiduk: „Kui sa ei näe, mis olukord sõiduki sees valitseb, on kõhe sisse minna - sa ei tea ju, mis ees ootab.“ Sama kinnitavad ka teised.

Maiele meenub aga juhtum, kus temast kolm korda suurem kasukas proua ukse avanedes teda oma suure koguga rünnata püüdis. Maie jõudis reageerida ning lipsas kõrvale. Kasukas koos sisuga prantsatas lumme ja riidu oli palju.

Samas möönavad kontrolörid, et piletööri töös tuleb ette ka juhtumeid, mis naeratama panevad. Maie meenutab juhtumit, mil ta ühele 50-aastasele prouale trammis suulise hoiatuse tegi. Mitu kuud hiljem astus naine tänaval Maie juurde, kallistas teda ja tänas veelkord hoiatusega piirdumise eest.

Meenub veel juhtum, kus hetkel puhkusel viibiv kontrolör Viive määras ühele venekeelt kõnelevale meesterahvale Lasnamäe bussis piletita sõidu eest trahvi. Trahv maksti kenasti ära. Hiljem tõi mees Viivele iga kord šokolaadikommi, kui juhtus mupo bussi patrullimas nägema. Kontrolöride sõnul on neile lisaks kommidele toodud ka maasikaid ja kord isegi kotitäis sooje pontšikuid koos heade soovidega.

Mupo andmete järgi on tänase seisuga piletita sõidu eest koostatud 3978 trahviotsust ning määratud trahve üldsummas 75 088 eurot. Piletita sõidu pärast on hetkel alustatud 4098 väärteomenetlust.