"EL-i eesistumisperiod annab Eestile loomuikult võimaluse mõnda oma sõnumit võimendatult esitada. On väga tore, et ses küsimuses algab ka laiem arutelu. Teataval määral arvetsab EL ka eesistuja agendaga," ütles Kross Delfile.

"Samas ei tähenda eesistumine muidugi Euroopa Liidu juhtimise täielikku Stenbocki majja kolimist. Valdav osa meie eesistumise agendast on ammu enne eesistumist paigas ja soleerida saab siin suhteliselt vähe," nentis ta.

Siim Kallase idee on Krossi hinnangul vahva ja pälviks tõepoolest tähelepanu. "Olen kindel, et asjatundjad arutavad selle põhjalikult läbi. Samas meenutan, et liikmesriikide maksusüsteem on liikmesriikide pealinnade, mitte Brüsseli otsustada," lisas ta.

Ettevõtte reinevesteeritud tulumaksu kaotamine vanas Euroopas oleks võimalik Krossi sõnul ellu viia ainult nende riikide maksusüsteemide ja eelarvestruktuuri ning avaliku sektori võla põhjaliku ümberkorraldamise puhul. "Võib muidugi öelda, et mis siis. Kuid ma ei kujuta päriselt ette millise survevahendiga me sellise reformi suudaksime defitsiitides vaevlevates ja aastakümnete jooksul paika loksunud majandusmudelitega suurrikides läbi suruda," jätkas ta.

"Ühesõnaga - Eesti idee - ja tõepoolest, üle ühe suure idee pole kindlasti mõtet lauale panna, peaks jõulisuse kõrval olema ka teostatav.
Kui meie maksu- ja rahandusliidrid leiavad, et taoline idee vääriks tõukamist ja meil on selleks piisavalt veenmisjõudu, siis maailmavaateliselt kirjutan ma sellele kahe käega alla," ütles Kross.

"Mõtlemisaineks veel. Suurtest asjadest, kus Eesti võiks edukas olla, on kindlasti digiteenuste piiriülene liikumine. Tegemist on märksa rohkem kui lihtsalt "itivärgiga". Tegemist on EL-i siseturu ühtsuse ühe olulisema küsimusega," leidis Kross.

"Praegusel volatiilsel ajal on Eesti kõige suurem rahvuslik huvi EL-is selle ühtsuse hoidmine ja tugevdamine - nii enne eesistumist, selle ajal kui ka pärast seda," lisas ta.