Kristiina Ojuland ei näe 1000-liikmelisel rahvakogul erilist mõtet
Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland ei näe 1000-liikmelisel rahvakogul parlamentaarses riigis erilist mõtet, sest Eestis on võimalik iga nelja aasta tagant kas ise riigikokku kandideerida või valida omale sobiv esindaja.
"Idee valida veel 1000 inimest ja loota, et nemad suudavad probleeme paremini lahendada tundub minu jaoks väga sinisilmne," ütles Ojuland Delfile.
Reformieraonda kuuluv Ojuland näeb 500 kuni 1000-liikmelise rahvakogu kokkukutsumises pigem soovi kõigutada Eesti põhiseaduslikke alustalasi ja ta esitas rea küsimusi: "Kes valib? Millise seaduse alusel? Kuidas saaks kandideerida?"
Vastates küsimusele, kas ta näeb rahvakogus konkurenti riigikogule, mis kuidagi devalveeriks riigikogu tähtsust, ütles Ojuland, et riigikogu tähtsuse devalveerumisest rääkimine on tema jaoks rünnak Eesti Vabariigi iseseisvusele.
"Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, mis on saanud oma legitiimsuse rahvalt läbi demokraatlike valimiste. Kodanikuühiskonna institutsioonid on riigivõimuorganitele abiks hea ning õiglase seadusloome protsessis," ütles Ojuland.
Samas suhtub Ojuland positiivselt rahvakogu pakutavasse võimalusse interneti keskkonna abil kõikidel Eesti inimestel kaasa rääkida. "Aktiivne kasutajaskond on kindlasti märk kodanikuühiskonna tugevusest," sõnas Ojuland. "Mis saab kellelgi selle vastu olla?"
Tema hinnangul on huvitavaid ideid palju. "Järgmine samm on nende mõtete üle tõsisemalt arutleda. Üritan ka ise sellest osa võtta," ütles Ojuland. "Toetan neid ettepanekuid, mis on seotud läbipaistvuse suurendamisega Eesti poliitikas."
Võrdluseks tõi Ojuland, et ka Euroopa Parlamendis kavandatakse näiteks üle-Euroopaliste erakondade rahastamise ja registreerimise poolt paremini reguleerida.
Ojuland lisas, et samal ajal tuleb tähelepanelik olla ning kriitiliselt suhtuda nendesse ideedesse, mis kõigutavad Eesti riiklikkuse ja demokraatia alustalasid.
Ettepanekute sisu kommenteerides tõdes Ojuland, et nii palju kui inimesi, nii palju on ka ideid. "Õnneks on eestlane väga enesekriitiline ja kõrge eneseirooniaga," lausus ta.
"See mis enamikku alati murelikuks teeb, on elatustase," tõi ta välja ühe terava teema. "Maailma majanduskriis on purenud inimeste rahakotti augu ning naiivne oleks seda mitte tunnistada. Kiire hinnatõus ei jäta kedagi ükskõikseks. Selle teemaga tuleb poliitikutel tõsiselt tegeleda."
Rahvakogulesaab ettepanekuid teha ning neid kommenteerida ja hinnata 31.jaanuarini. Veebruaris korraldatakse keskkond ümber ning kõigilhuvilistel avaneb võimalus tutvuda alateemade kaupa enimesitatudettepanekute „kimpudega“ ning nendele lisatud mõjuanalüüsiga.
Rahvakogualgatusrühm peab vajalikuks kutsuda märtsis kokku esinduslikuvalimiga rahvakoosolek veebikeskkonda laekunud ideede arutamiseks.
Rahvakogu tööd koordineeriva Eesti Koostöö Kogu juhataja OlariKoppel on varem öelnud, et sotsioloogiliselt tõsiseltvõetavatulemuse saavutamiseks tuleb üheks päevaks ühte ruumi kokku saada500 kuni 1000 inimest, keda eelnevalt viiakse senise tööga kurssi.Valimisse kuuluvad kõik Eesti hääleõiguslikud kodanikud.
