"Eestil ei ole andmeid selle kohta, et meie oleksime Põhjamaade kuritegevuse allikaks. Tänaseks on ka üsna selge Põhjamaade valitsustaseme kolleegide avaldustest, et väited, nagu oleks Eesti piiride avatus Põhjamaade turvalisust ohustavaks allikaks, ei esinda valitsuste arvamust," ütles Michal BNS-ile.

Justiitsminister märkis, et kui Eestit saab üldse nimetada kuritegevuse lähtemaana, siis seda Soome suunal, mitte teistes Põhjamaades.

"Selle probleemi põhjalikumaks uurimiseks kavatseb justiitsministeerium viia sel aastal läbi uuringu, mille raames plaanime analüüsida piiriülest kuritegevust Soome ja Eesti vahel, sealhulgas ka soomlaste poolt Eestis toime pandud kuritegusid," märkis Michal

Justiitsministeeriumi andmetel kannab praegu Soome vanglates karistust ligikaudu 420 välismaalast, kellest 120 on Eestist pärit. Teistes Põhjamaades on Eesti kurjategijaid märksa vähem – aasta alguse seisuga oli Taanis kaks, Norras viis ja Rootsis 13 Eestist pärit süüdimõistetut. Samas oli näiteks leedulasi Taani vanglates 19 ja Rootsi vanglates 62.

Michal kinnitas, et justiitsministeeriumi poole ei ole piirikontrolli taastamisega seonduvate küsimustega pöördutud, ka ei ole seda tõstatatud varasematel kohtumistel.

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku lubada erijuhtudel liikmesriikidel piirikontroll taastada, ehkki "piirideta" Euroopat on peetud pikka aega EL-i peamiseks saavutuseks. Komisjoni sundisid meelt muutma Prantsusmaa ja Itaalia, kes nõuavad Schengeni süsteemi muutmist, sest see võimaldab EL-i kodanike kõrval ka illegaalsetel immigrantidel Euroopas takistamatult liikuda. Põhja-Aafrika ülestõusude tõttu on sel aastal Itaaliasse saabunud tuhandeid sisserändajaid, kes liiguvad edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Nii teataski Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström kolmapäeval, et "võib osutuda vajalikuks viia ajutiselt uuesti sisse piiratud kontroll sisepiiridel".

Michal avaldas veendumust, et Schengeni süsteemi sellist muutmist, et vaba liikumine Euroopas kaoks, päevakorda ei tule.

"Erinevad siseasjadega tegelevad poliitikud arutavad pigem ajutist piirikontrolli seoses erinevate Euroopas aktuaalsete küsimustega. Vaba liikumine on üks Euroopa suuri väärtusi ja loodan, et selle kaotamine ei tule kellelegi mõttesse," nentis justiitsminister.

Ta lisas, et Schengeni piirieeskiri näeb tegelikult juba täna ette võimaluse piirikontrolli ajutiseks kehtestamiseks ning ka vastavad protseduurid. "Kontrolli taaskehtestamise aluste muutmiseks on vaja seda määrust muuta. Olemata Euroopa Komisjoni ettepanekuga üksikasjalikumalt tutvunud, ei saa ma seda hetkel ka kommenteerida, aga paistab, et see on esialgu idee teatud konkreetsete probleemide osas, mille allikas ei ole Eesti ega Põhjamaad," tõdes Michal.

Norra ajaleht Aftenposten kirjutas aprilli lõpus, et Põhjamaade politseinike assotsiatsioon kutsub üles kehtestama Schengeni tsoonis Balti riikide suhtes uuesti passikontrolli, kuna väidetavalt on 80 protsenti Põhjamaade organiseeritud kuritegevusest Balti riikide kurjategijate kätetöö.

"See, mis toimub Balti riikides on tõsine. 80 protsenti Põhjala organiseeritud kuritegudest sooritatakse nendest riikidest pärit inimeste poolt. See on olukord, mida me ei saa enam taluda," selgitas Põhjamaade politseinike assotsiatsiooni esindaja Arne Johannessen Aftenpostenile.