„ERR-s on värsked erakondade toetusnumbrid. IRLi ainus pääsetee on valitsusest lahkuda ja liituda parempoolse valitsusega. Valitsus jääb esimest korda märgatavalt alla opositsioonile oma toetuses. Ja trend jätkub - ettevõtjate tänane sõnum majanduskeskkonna halvendamise kohta tugev. Nagu on värske pilt Olgast ja Oudekkist, nelkidega. IRL - let`s make Estonia great again?,“ kirjutas Michal täna sotsiaalmeedias Facebook.

Sissekande all küsiti Michalilt, kas Reformierakond plaanib koalitsiooni EKRE-a. On ju Reformierakonna juhtpoliitikud varasemalt EKRE-t teravalt kritiseerinud. Näiteks möödunud aasta aprillis nimetas toonane peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas EKRE tegemisi näiliseks patriotismiks ning sisuliselt isolatsioonipoliitikaks. Rõivas tõi murelikult välja ka EKRE poliitikute ideed, et Eesti peaks Euroopa liidust välja astuma ning et meil ei ole Euroopa solidaarsust vaja.

Michal vastas, et niipalju kui ta on debatti IRL-i esimeheks pürgivate kandidaatide vahel jälginud, siis IRL justkui plaanib uute juhtidega naasta oma konservatiivsete juurte juurde. „See tähendab, et astmeline tulumaks, ettevõtluse uued maksud ning keelud lendavalt laualt maha. Mis see lause IRLi mõõtmiseks oligi - mida Mart Laar teeks? Siis seda valitsust ei ole. Mis juhtub peale seda? Raske hinnata, kuid miks mitte kaaluda parempoolset valitsust? Võimalus võib alata juba IRLi kongressist,“ teatas Michal.

Reformierakonnal, IRL-l ja EKRE-l on kolme peale riigikogus kokku 51 häält.

Michal nõustus vestlusvoos, et Reformierakonnal võib valitsuse moodustamine EKRE-ga olla keeruline. „Ei sünni ükski vaidluseta, ega püsi ühisosata. Aga riigi kohmerdamist majanduses nähes ning lisades sinna nelkidega Riigikogu liikmed..., võib vaev uue valitsuse tegemisel Eesti jaoks vajalik olla. Ja poliitikavaatlejale paistab, et see ühisosa sellel valitsusel, eriti IRLi jaoks on olematu,“ põhjendas Michal. Tema sõnul on IRLi ainuke pääsetee vasakule

kiskuva valitsuse uks sulgeda ja parem valitsus teha. „Mina muuseas ei jaga arvamust, et IRLi kadumine kaardilt oleks hea asi ja vältimatu.“

Laupäeval uut esimeest valiva IRL-i toetus langes neljale protsendile, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks IRL-ile hääle neli protsenti valijatest. Aprillis oli IRL-i toetus Turu-uuringute küsitluses kaheksa protsenti.

Suure languse tegi kuu varasemaga võrreldes ka Keskerakonna toetus. Maikuus toetas Keskerakonda 26 protsenti valijatest, mis on erakonnale madalaim tulemus pärast Jüri Ratase valimist erakonna etteotsa mullu novembris. Kuu varem toetas Keskerakonda 30 protsenti valijatest.

Sisuliselt võrdsele tasemele Keskerakonnaga tõusis mais Reformierakond, keda toetas 25 protsenti valijatest. Kuu varem oli suurimal opositsiooniparteil toetajaid 20 protsenti.

EKRE, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Vabaerakond säilitasid sisuliselt aprillikuise toetuse. EKRE-t toetas mais 14, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda 12, Vabaerakonda kaheksa protsenti valijatest. Seega ei suutnud uue esimehe valimine Vabaerakonna toetust veel tõsta.

Esimest korda pärast Jüri Ratase valitsuse ametisseastumist on opositsioonierakondade summaarne toetus suurem kui valitsuskoalitsioonil. Valitsuserakondi toetas kokku 42 protsenti, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda kokku 47 protsenti valijaist.