"Ametis oleva presidendi abikaasa on avaliku elu tegelane. Meie kultuuris on tal oma roll nii nagu ka presidendil. Ja kui uurida üldtunnustatud määratlusi avaliku elu tegelase kohta, siis kindlasti," vastas Voltenberg meediaõppejõu Mart Raudsaare Facebooki seinal tekkinud debatis kõigile neile, kes kahtlesid, kas Ieva Ilves on avaliku elu tegelane või mitte. Küsimuse kergitas avalikkuses õhku presidendi kantselei pressiteade, kus väideti, et Ieva Ilves ei pea end pärast abielu sõlmimist avaliku elu tegelaseks. Mart Raudsaare reaktsioon, mida ta sotsiaalmeedias jagas, oli kindel: kui Ieva Ilvesest täiemahulist avaliku elu tegelast ei saa, peaks president tagasi astuma.

Tekkinud debatis tõi Voltenberg välja, et ka avaliku elu tegelasel on õigus eraelu kaitsele, tasakaalupunkti ajakirjandusvabaduse ja eraelu puutumatuse osas sätib piisavalt selgelt Euroopa Inimõiguste konventsioon, samuti EIK lahendid, muuhulgas ülekaaluka avaliku huvi korral. Vaieldamatult on oma osa ka avaliku elu tegelasel endal. "Näiteks ei pea avaliku elu tegelane, sh presidendi abikaasa avaldama andmeid oma tervise, vanemate, laste, lemmikloomade jms kohta, muuhulgas väljendades seda meediale vajadusel täiendavalt," lisas kantsler.

Oma pikemas arvamusloos täpsustas Voltenberg, et küsimus on märksa teravam ja laiem kui ühe pere või poliitikuga seotu, sest on infot, mille avalikustamine aitab ühiskonda muuta läbipaistvamaks ja ausamaks, kuid on ka infot, mille avalikustamisega on võimalik tekitada inimestele põhjendamatuid kannatusi. "Täit vastust ei anna ka praegune ajakirjanduseetika koodeks, mis on heaks kiidetud 20 aastat tagasi – selle ajaga on toimunud nii ajakirjanduses kui ühiskonnas märkimisväärsed muutused," nentis Voltenberg.

Avaliku huvi ja ülekaaluka avaliku huvi kaalumisel saab lisaks püstitada kontrollküsimuse: kas andmete avalikustamine lisab väärtust debatile ühiskonnas või toimub see pelgalt meedia majandushuvides, et avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses isikute eraeluliste seikade publitseerimisega suurendada meediaettevõtte käivet.

Murekohaks on see, et avaliku huvi mõiste ei ole seadusega üheselt defineeritud.

Missugused eetilised probleemid sellega kaasnevad ning keda see enim mõjutab, loe lähemalt homsest Eesti Päevalehest!