Konkreetsemalt ei nõustu Krišafovitš erakonna avalduse lõiguga, milles seisab: "Peame ebaproduktiivseks katseid juurutada väärtusi, milleks ühiskond ei ole valmis ning mis ei ole ka seotud inimõiguste tuumikparadigmaga. Eesti on olnud küllalt salliv ühiskond, kuid nõudes samasooliste abieluõigust või pagulaste vastuvõtmist üle jõu käival määral võib see habras tasakaal kergesti puruneda."

Krištafovitši postituses seisis: „Teatan nördimusega, et mul ei ole midagi ühist järgmise Eesti Vabaerakonna juhatuse avaldusega. [...] Erakonna asutajana mul on selle avalduse eest lihtsalt piinlik ja ma palun siiralt vabandust kõigi nende ees, keda see sõnastus solvab." Oma seisukohavõtu juurde kiitis ta USA ülemkohtu hiljutist otsust, millega legaliseeriti samasooliste abielud kõigis osariikides.

"[...] Mul pole õrna aimugi millise "küllalt salliva" ühiskonna nimel räägivad minu erakonnakaaslased, kuid mina elan Eesti Vabariigis, mis austab inimõigusi ilma reservatsioonideta ja kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, emakeelest või seksuaalsest sättumusest," võttis ta oma kriitika kokku.

Oma postitusest rääkides ütles Krištafovitš Delfile, et ta loodab, et tegemist on lihtsalt ebaõnnestunud sõnastusega. „Ma ei saa üldse aru, et miks just see abieluvõrdsuse teema pagulaskriisiga seotud on. See tundus olevat kuidagi kunstlikult sinna sisse kodeeritud ja seetõttu ma arvan, et see ei ole selles mõttes õnnestunud sõnastus. Aga eks me kõik teame, et sügisesel istungjärgul hakkab riigikogu suure tõenäosusega arutama Kooseluseaduse rakendusakte ja nende vastu võtmist, nii et ma saan aru, et ju siis kuidagi testitakse, kuidas erakonna liikmed ja avalikkus sellistele seisukohavõttudele reageerivad. Seetõttu pidasin vajalikuks avaldada, mida ma asjast arvan.“

Teiste erakonnakaaslaste sarnastest seisukohavõttudest ei ole Krištafovitš kuulnud: „Siselistis on hoopis teiselt poolt kriitikat tulnud, et pagulaste teema on avalduses liiga pehmelt käsitletud. Liberaalset kriitikat ei ole ma siselistis näinud. Aga samas on praegu suvi, nii et võib-olla ei räägi ka praegu nii tihedalt inimestega, nii et ei oska öelda. Viimasel ajal on ka paar inimest erakonnast välja astunud, mis näitab, et nemad selle retoorika nõus ei ole. Ise ma seda veel teinud ei ole,“ ütles Krištafovitš.

Küsimusele, et mida ta teeks juhul, kui selline sõnavõtt tähendaks ka erakonna juhatuse põhimõttelist suunavalikut, ütles Krištafovits lühidalt: "Ma ei oleks sellega nõus."

Herkel: Vabaerakonnas ongi paljudes asjades erinevaid vaateid

Vabaerakonna avaldusele alla kirjutanud erakonna juht Andres Herkel ütles, et Vabaerakond on erakond, kus paljudes asjades ongi erinevaid vaateid, juhatuse asi on aga võtta tasakaalustavaid positsioone.

„Me arutasime seda juhatuses ja meie arusaam on see, et ühiskond peab mitte lõhenema, vaid võtma tasakaalukaid positsioone,“ ütles Herkel. „Ehk siis mõnedel juhtudel võivad sellised väga võitlevalt liberaalsed seisukohad tekitada ühiskonnas ka sellist vastureaktsiooni, mis ei ole väga oodatud.“

Näitena tõi Herkel välja Kooseluseaduse ümber käinud vaidlused, mille ägedus tekitas tema sõnul ühiskonnas homofoobiat juurde.

Vabaerakonna avaldust saab täismahus lugeda siin.