„Paratamatult tekib küsimus, kus ja milline on see ülimalt tark ja eksimatu ametnik või kogu, kes otsustab riigikirjaniku või riigikunstniku staatuse andmise. Arvestades loomingu vaba olemusega, kahtlen, kas riik peab nii otseselt sekkuma antud valdkonda ja tekitama sellega täiendavaid vastuolusid. Üks risk on ju ka see, et nii võivad kujuneda ministeeriumist või poliitilisest tasemest sõltuvad seltskonnad, nn riigikunstnikud,“ ütles Aru.

Krista Aru arvates on palju olulisem toetada kultuurivaldkonna loomingulisust, avatust ja vabadust, suurendada riigipoolset tunnustust silmapaistvatele kultuuritegelastele ning luua paremaid tingimusi loominguks.

„Meie riigis peaksid olema loodud võimalused vabaks loominguliseks tegevuseks. Meil on siin palju teha: ehitame valmis Muusika ja Teatriakadeemia uue saali, anname võlaõigusliku lepinguga töötavatele loomeisikutele ravikindlustuse võimaluse, suurendame Kultuurkapitali kaudu makstavaid loomestipendiume jne. Eestis ja rahvusvaheliselt edu saavutanud loomeinimesed peavad tundma ühiskonna tuge. Need meetmed teenivad palju paremini rahvuskultuuri kasvatamise eesmärki, kui vastuolulise riigikulturnikute süsteemi tekitamine,“ lõpetas Aru.

Kultuuriministeerium plaanib maksta alates 2016. aastast viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule riigieelarvest kolme aasta jooksul palka.