Aru rääkis Delfile, et Euroopa Komisjon saatis 11. novembril kirja, milles palus lisainformatsiooni. Sooviti näha kogu maja tasuvus-teostatavuse analüüsi, kuigi muudetud taotluses küsiti raha vaid avalikkusele avatud osale ehk poolele majast.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et ERMi koostatud lisadokumentidega tutvunud regionaalminister Siim Kiisler teatas, et neid pole mõtet edasi saatagi. Aru leiab, et Kiisleri kui valitsuse liikme arvamus näitab meedet juhtiva ministri üldist hoiakut ja suhtumist ning see on oluline ka taotluse menetlemisel.

Kui Euroopa Komisjon pole nõus turismimeetmest soovitud raha ERMi jaoks andma ja maja kerkib Eesti kultuurkapitali vahenditest, nagu lubas tänasel valitsuse pressikonverentsil peaminister Andrus Ansip, siis tähendab see praeguses majandusolukorras Aru hinnangul pikka ja rasket protsessi, kuna hoone jaoks säärases mahus vahendeid kavandatud pole.

Aru rääkis veel, et Eesti rahva muuseumi projekt on kaetud rahvusvahelise autorikaitsega, mistõttu ei saa vastu minna Euroopa Komisjoni soovile, et hoone kerkiks väiksemale alale. „Sellest niisama tükki välja lõigata pole võimalik,“ sõnas Aru ja lisas, et projekt on tööjoonisteni valmis. Kui Euroopa raha nimel projekti muutma hakata, tuleks sellega sisuliselt otsast peale alustada.

Uue majaga tahetakse lahendada mitmeid probleeme – paigutada kogud, vajadusel ka teiste muuseumide omad, normaalsetesse tingimustesse, anda võimalus välisnäitusteks, soome-ugri kultuuride keskuseks, eesti kultuuri esindamiseks ja tutvustamiseks ja lihtsalt sotsiaalseks suhtlemiseks. „Kui maja lõikuma hakata, muutub see millekski koledaks. Ta kaotaks oma tähenduse maamärgina ja ka võimaluse kultuurikeskkonnana.“

Ehitamiseks on vaja 33 kuud

Euroopa Komisjon ütles aga juunis oma hinnangus, et kaaluda võiks maja viimist näiteks Tallinna ja selle väiksemaks muutmist. Viidati ka, et majas on liiga palju teadust ja kultuuripärandit ja liiga vähe meelelahutuslikku, mis vähendab atraktiivsust. Leiti, et külastajate prognoos oli liiga julge, mille selgitamiseks küsiti imestusega, kes sõidab bussiga muuseumi. Kõige krooniks kahtlustati, et maja ülalpidamiskulud võivad olla liialt suured.

Tööjoonisteni valmis projekti ehitusajaks on Aru sõnul arvestatud 33 kuud ning sissekolimiseks ja näituste ehitamiseks on vaja minimaalselt kuus kuud, kokku seega 39 kuud. Hoone peaks valmis saama 2015. aasta detsembriks. „See ajagraafik eeldab tõesti seda, et kõik projekti kaasatud inimesed oleksid suutelised töötama südame ja tahtmisega,“ ütles Aru, lisades, et tähtajaks valmis saamine ei ole praegu ilmvõimatu.

Aru rõhutab, et algusest ehk 2008. aasta suvest saati on muuseum püüdnud igati hoolsalt valitsuse korraldust täita. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) komisjonile esitati eeltaotlus 2008. aasta 4. augustil ja see kiideti möödunud aasta veebruari lõpus heaks.

Euroopa Investeerimispanga ekspertide komisjoni Jaspersi hinnangut nõudis projektile rahandusministeerium ning sellega alustati 2009. aasta septembris. Komisjon jõudis oma hinnanguni 2011. aasta jaanuaris, misjärel tuli Euroopa Komisjoni hinnang juunis. „Meie esitasime siis taotluse parandatud kujul,“ selgitas Aru. 15. augustist 29. septembrini andis Jaspers uut hinnangut ning nüüd kirjutati, et oodatakse lisainfot.

Tolle lisainfo palve peale teataski regionaalminister Kiisler, et soovitab neid lisadokumente mitte edasi saata.