Kriisikomisjon kiitis heaks plaani veereostuse puhuks
Siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja Katrin Lunt teatas Delfile, et valitsuse kriisikomisjon kogunes täna korralisele istungile, kus AS Eesti Statoil andis ülevaate vedelkütusega varustamise järjepidevuse tagamisest ning AS Tallinna Vesi veevarustuse ja kanalisatsiooni järjepidevast toimimisest ning nende katkestusejärgse taastamise võimekusest.
Elutähtsa teenuse osutaja AS Eesti Statoili ärikliendiosakonna juht Raimo Vahtrik andis ülevaate võimalikest vedelkütuse tarne ohtudest. Peamiste kütusetarne katkestust põhjustavate ohtudena tõi ta välja IT- ja sidesüsteemide katkestused, katkestused mootorikütuste transpordil terminalist tanklasse ning impordiga seotud tarnete katkestused.
Eestis määratletakse elutähtsa teenuse osutajana kütuse käitleja, kes omab vähemalt kümmet tanklat ning on esindatud vähemalt kolmes Eesti maakonnas.
AS Tallinna Vesi strateegiadirektor Leho Võrk tegi kriisikomisjonile ettekande veepuhastusjaamade, vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning reoveepuhastuse riskidest. AS Tallinna Vesi võimalike kriisidena tõi ta välja näiteks pikaajalise veevarustuse katkemise, võtmetöötajate puudumise epideemia tõttu, klooriavarii veepuhastusjaamas, ulatuslikud üleujutused.
Eestis on elutähtsa teenuse osutaja vee-ettevõtja, kelle tegevuspiirkonda jääb 40 000 või suurema elanike arvuga tiheasustusala ja/või kui tema poolt hallatava ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni reoveepuhastust tagab üle 2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveepuhasti.
Plaani pani kokku keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeeriumi esindaja tegi kriisikomisjoni liikmetele ettekande riigi tegevusvarusse kuuluvate ravimite ja meditsiinivahendite nimekirjast ja kogustest. Nimekiri vaadatakse ekspertkomisjoni poolt üle vähemalt korra aastas.
Istungil kiitis kriisikomisjon heaks plaani, mis reguleerib sisemaal ulatuslikust maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist. Plaani töötas välja keskkonnaministeerium. Plaan rakendatakse vooluveekogudel ja maismaa seisuveekogudel, välja arvatud Peipsi, Pihkva- ja Lämmijärvel.
