Kriisi põhjused jäid rahvale segaseks

Rahvaliidu ultimatiivseid käike eelarve vastuvõtmise lõpusirgel ei mõistnud kolmandik rahvast, Rahvaliidu käitumist toetas 40 protsenti Eesti elanikest.

27 protsenti Emori poolt küsitletuist leidis, et Rahvaliidu käitumine ei olnud õigustatud ning 33 protsenti ei osanud küsimusele vastata, kirjutab Eesti Päevaleht.

Emori sotsioloog Tõnis Saarts nentis, et kui kolmandik elanikest ei osanud sel konkreetsel teemal oma arvamust avaldada, siis tähendab see, et Rahvaliidu nõudmised jäid segaseks.

“Nende tulemuste põhjal ei saa kuidagi väita, et Rahvaliit oleks sellest eriliselt võitnud,” ütles Saarts.

Peaaegu pooles ehk 47 protsenti küsitletuist leidis, et praegune koalitsioon peaks jätkama, 22 protsenti arvas, et võimule peaks tulema uus valitsusliit ja 31 protsenti ei osanud küsimusele vastata.

Need, kes soovinuks, et valitsuskriis oleks kaasa toonud koalitsiooni lagunemise, eelistanuks võimuliitu, kus oleks kindlasti esindatud olnud ka Keskerakond.

29 protsenti uut valitsust eelistanutest oleks soovinud, et võimule oleks tulnud laiapõhjaline Keskerakonnast, Mõõdukatest, Isamaaliidust ja Rahvaliidust koosnev vasakkoalitsioon.

“Kõige enam ajakirjanduses välja käidud variant, kus lahkunud Rahvaliidu asemele oleks uue osapoolena valitsusliitu võetud Isamaaliit, leidis üsna vähe toetust,” ütles Saarts.

Koalitsiooni jätkamist soovisid ülekaalukalt valitsusparteide toetajad. Sealhulgas Rahvaliidu toetajad, kelle soov, et valitsus jätkaks, oli sama tugev kui Res Publica ja Reformierakonna poolehoidjatel.

Rahvaliidu teguviisi pidasid õigustatuks enam just vanemaealised, madalama sissetulekuga ja maal elavad inimesed.

Küsitlus viidi läbi vahetult pärast valitsuskriisi lõppu 25-27 novembril. Küsitleti 500 inimest vanuses 15-74 aastat.