Kreitzberg välistab koostöö reformiparteiga

Keskerakonna juhatuse liige ja Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg ei välista Keskerakonna uude valitsusse minekut, kuid välistab koostöö Reformierakonnaga.

Kevadistel parlamendivalimistel Res Publicaga võrdselt Riigikogus 28 kohta saanud, kuid opositsiooni jäänud Keskerakonna üks võtmepoliitikuid Kreitzberg nimetas Rahvaliidu valitsusest lahkumise otsust arusaadavaks.

“Nad üritavad end poliitikas säilitada, sest on selge, et Res Publica ja Reformierakonna toetatud eelarve ja vanemahüvitis ei sobi nende valijaskonnale,” otsis Kreitzberg valitsuskriisi põhjusi.

Koos Kreitzbergiga Keskerakonna nn mõõdukasse ja parteijuht Edgar Savisaare suhtes opositsioonilisse tiiba kuuluv Sven Mikser tegi esmaspäeval ettepaneku, et praeguse võimuliidu lagunemise korral peaks uue poliitika eestkõneleja Juhan Parts peaministri kohalt tagasi astuma.

Kreitzberg jäi vaoshoitumaks. “Seda on palju tahta, sest Eesti tipp-poliitikud on nii palju sõnu tuulde loopinud ja neid söönud,” uskus ta Partsi jätkamisse. “Mikseri nõudmine on reaalpoliitika jaoks liiga kompromissitu.”

Kreitzberg ei välista, et Res Publica ja Reformierakonna vähemusvalitsuse lagunemise järel moodustub koalitsioon, kuhu võivad kuuluda nii Keskerakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Rahvaliit, ka respublikaanid. Aga mitte Reformierakond.

“Ideoloogiliselt sobivad meile kõik peale Reformierakonna, sest Eesti vajab koalitsiooni, mis teeb meid Euroopa Liidu sarnaseks, senine liberaalsus on olnud suisa ekstremistlik,” kritiseeris Kreitzberg reformierakondlasi, kellega keskpartei valitses kaksikliidus mullu kevadest tänavu aprillini.

Reformierakonnaga ei näe ennast ühes võimuliidus ka Mõõdukad ja Isamaaliit. “Ei, ei, see on läbikäidud tee, kuhu me enam ei komista,” ütles üks Isamaaliidu juhtpoliitikuid.

Sama kordas Mõõdukate esimees Ivari Padar, iseloomustades Reformierakonna majanduspoliitikat kui “küünilist kauboikapitalismi”. “See, kes ei saa aru, et tuleks investeerida inimkapitali, on lühinägelik,” ütles Padar. “Ma ei arva, et Eesti peaks olema sotsiaaltoetuste riik, vastupidi — olen aktiivse toimetuleku pooldaja.”