"Minu seisukoht selles on, et tähtis pole see, et erakondlane saadet juhib, vaid see, mis seal saates välja tuleb ühe või teise erakonna kohta," kommenteeris Kreitzberg erakonnaliikmete saadete juhtimist televisioonis.

"See on teema, mida tasuks vaielda. Iseenesest oleks asi palju lihtsam, kui ükski tuntud erakondlane ühtki saadet ei teeks," tõdes sotsiaaldemokraat, kuid nõustus samas, et siis võib tekkida oht inimeste põhiõiguste piiramisel.

Täna riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelul tõstatus ka meedia kui terviku reguleerimine seadusega, mitte ainult rahvusringhäälingu tegevust puudutav küsimustering. Kreitzberg tõdes, et tegemist on väga tundliku teemaga, eriti erameedia osas.

Rahvusringhäälingu rahastamismudelile ei paista aga Kreitzbergi hinnangul lahendust veel niipea. "Tean, seda rahvusringhäälingu rahastamise lahtisidumist on kümmekond aastat arutatud ja ega eriti vaimukat mudelit pole leitud," märkis ta. Üks võimalus oleks tele- ja raadiomaks, kuid kultuurikomisjoni esimehe hinnangul seda Eestis praegu küll sisse viia ei õnnestu.

"Teine variant on siduda mingi protsendiga SKP-st nagu on kaitsekulutuste puhul, kuigi see ei ole seadusega kehtestatud, aga see on võetud normiks, mida erakonnad üldiselt järgivad. Mina seda teist varianti maha veel ei viskaks, kuid ta loob kindlasti sellise mitte kõigeparema eeskuju. Kindlasti haridus tahaks seejärel kindlat protsenti SKP-st, kultuur tahaks ja lõpuks tuleb põllumajandus ja kõik sinna robinal järgi ja siis võib kogu riigikogu laiali saata, sest kõik on protsentidega arvutis olemas," nentis Kreitzberg.