Kreitzberg laidab ministeeriumide ühendamise maha
„Sellist kirvesuppi ei tahaks nii palju keeta. Meil on praegu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega nii palju otsi lahti ja lahendada, et ma ei saa aru, millest see ideede rohkus kogu aeg,“ kommenteeris Kreitzberg Lukase välja käidud mõtet haridus- ja kultuuriministeerium uuesti liita.
„Kunagi Jaak Allikuga me need ministeeriumid lahutasime, põhjusel, et valitsuses oleks ka selline pehmem pool tugevamini esindatud,“ jätkas ta.
Teiseks eraldamise põhjuseks oli Kreitzbergi sõnul see, et antud valdkonnas on väga palju funktsioone.
„Tegelikult on kultuuri ja hariduse haldamine erakordselt keerulised valdkonnad. See ainult võhikutele tundub jube lihtne asi. Tegelikkuses nõuvad nad väga kõrget professionaalsust, sest tegemist on inimtegevusega, väga kõrge vaimse tegevusega, mida tuleb koordineerida,“ jätkas ta.
Kreitzberg meenutas, et haridusinimesed olid toona absoluutselt üheselt veendunud, et haridusministeerium peab olema omaette.
„Lukas ärgu unustagu ühte asja, et ministeeriumi küljes on praegu teadusosa koordineerimine. Ma kahtlen, et teadus on praegu päris korralikult koordineeritud haridusministeeriumi poolt. Kui ta suudaks hariduse ja teaduse korralikult hallata, siis rohkem valdkondi sinna alla küll vaja ei oleks,“ jätkas ta.
„Las see kultuuriministeerium jääb ikka omaette. Mina absoluutselt ei poolda seda ühendamist,“ sõnas Kreitzberg.
„Ei ole võimalik panna Estonia teatrit ning Gustav Adolfi gümnaasiumi kokku ühe katuse ja ühe direktori alla,“ tõi ta oma seisukoha kaitseks piltliku näite.
Haridusminister Tõnis Lukas on välja käinud idee, mille kohaselt võiks taaskord ühendada kultuuri- ja haridusministeeriumi. Muuhulgas aitaks see tema sõnul kokku hoida riigi raha. Kultuuri- ja haridusministeerium oli ühendatud ka 1992. aastast 1996. aastani.
