“Enamikule meist on opositsiooni jäämine täiesti normaalne ja keegi ei ela seda halvasti üle,” ütles Kreitzberg Eesti Päevalehele. “See pole enam mingi eriline probleem.”

Samas võib president Arnold Rüütel ajalehe andmeil teha ettepaneku asuda valitsust moodustama tõenäoliselt nii Res Publica juhile Juhan Partsile kui ka Keskerakonna liidrile Edgar Savisaarele. Valitsuse moodustamise võimaluse annab riigipea tõenäoliselt sellele, kes selgema valitsuskomplektiga välja tuleb, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kreitzberg seostas Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu võimaliku koalitsiooni eelmise riigipea Lennart Meri tegevusega.

“Meri peetakse poliitringkondades viimase aja sündmuste stsenaristiks,” ütles ta ajalehele. “Ka sellest on räägitud, et algne Isamaaliidu kaasamine võimuliitu oli Meri surve tulemus.”

Kreitzbergi sõnul on Meri poliitkäikude suunamise puhul tegemist tavalise poliitilise intriigiga. “See on mäng, mitte tõsine poliitika. Aus oleks see käitumine sel juhul, kui kõik kolm osapoolt on võrdselt informeeritud,” lausus Keskerakonna abiesimees. “Kõik aga baseerub sellel, et Meri lööb praegu tõepoolest aktiivselt poliitika kujundamisel kaasa.”

Mitu Eesti Päevalehega vestelnud poliitikut nägi niisuguses käitumises kolme mehe — Lennart Meri, Keskerakonna juhi Edgar Savisaare ning praeguse presidendi Arnold Rüütli — konflikti.

Res Publicaga läbirääkimisi pidava Rahvaliidu esimehe Villu Reijani sõnul on ta teadlik sellest, et Meri näpunäiteid jagab. “Olen kuulnud ning see pole aus ega hea,” ütles Reiljan. “Meie võimalik tulevane partner pole sellest avalikult rääkinud ning on vaikiv ja tõrjuv.”

Rahvaliidu liidri sõnul ei räägi Res Publica võimalikele koalitsioonipartneritele kogu tõde. “Pole saladus, et nad käivad Meri juures nõu saamas,” lausus Reiljan.

Res Publica aseesimees Ken-Marti Vaher ei osanud Meri rolli kommenteerida. “Ei tea, et tal oleks selline roll,” ütles Vaher. “Läbirääkimisprotsess on väga tihe ning pole president Meri rolli selles näinud.”

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen tõdes, et kui Meri ongi Res Publica hall kardinal, siis pole selles midagi halba. “Paha lugu oleks siis, kui soovitusi jagaks kurjategija. Oluline on ikka see, mis läbirääkimislaua taga paika pannakse,” märkis ta. “Mina Meri asemel naudiksin lihtsalt elu, aga kui tal on kange soov poliitikas kaasa lüüa, siis on see tema valik.”