Kreitzberg alustas kampaaniat

Kuigi presidenti ei vali rahvas, avaldasid laupeävased lehed Keskerakonna presidendikandidaadi Peeter Kreitzbergi valmisreklaami, kus on ära toodud kõik Kreitzbergi toetajad.

“Eestis seisavad ees tähtsad valimised — presidendivalimised,” seisab reklaamis. “On oluline, et Eesti presidendiks saaks inimene, kes ühtviisi selgelt tajub nii Eesti riigi ees seisvaid ülesandeid uue aastatuhande Euroopas kui ka Eesti inimeste igapäevaseid muresid ja probleeme.”

Kreitzbergi valimisreklaamis on tema toetuseks andnud oma allkirja Riigikogu liikmed, kohalike volikogude esimehed ja vallavanemad, koolijuhid ning ettevõtjad. Kokku on reklaamis avaldatud 120 Kreitzbergi toetaja nimed.

Eesti suurima toetajaskonnaga Keskerakonna volikogu valis 3. märtsil suure häälteenamusega oma presidendikandidaadiks erakonna abiesimehe Peeter Kreitzbergi. 8. märtsil sai Kreitzberg erakonnakaaslase Siiri Oviiri asemel Riigikogu aseesimeheks.

President valitakse salajasel hääletusel. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat äälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor.

Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja.

Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.

Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.