“Selle aasta suvel oli otsus valmis,” ütles keskkonnaminister Kranich Eesti Päevalehele.

“Kui inimene töötab kümme aastat ühel kohal, hakkab tema kvalifikatsioon kaduma. Ma ei taha, et minust saaks kümne küünega taburetist kinnihoidev nahahoidja,” märkis Kranich, kes 1999. aasta riigikogu valimistel sai Tallinnas kandideerides 2333 häält.

Kranich tunnistas, et mõtles valimistel mittekandideerimisele esimest korda juba 1999. aasta kevadel. Tema sõnul on poliitika raske haigus, millest ei paraneta. “Kes teab, äkki tulen veel tagasi,” vastas Kranich küsimusele, kas tema lahkumine poliitikast on lõplik.

Kranichi sõnul ei põhine Reformierakond isikukultusel ja ta näeb pealekasvavat noort põlvkonda, kellel peab olema võimalus.

“Seetõttu pole mul hirmu, et minu koht tühjaks jääks,” lisas ta. Kranich ei osanud veel öelda, mida ta poliitikast lahkudes tegema hakkab. Ta ei soovinud ka kommenteerida oma võimalikku tööleasumist Tallinna Sadamasse.

“Ennekõike on mul ülesanne tõestada endale, et ma pole jobu ja saan hakkama. Poliitikaga ei tohiks tegeleda inimesed, kelle jaoks see on ainus toimetuleku moodus. Inimene, kes ei saa hakkama endaga, ei tohiks vastu võtta ka teiste kohta käivaid otsuseid,” lausus Kranich.

Eelmistel riigikogu valimistel 5591 häält kogunud Asmer põhjendas kandideerimisest loobumist vajadusega tegeleda oma autosportlasest poja Markoga.

“Tahaksin tõestada, et Marko jõudmine esimese eestlasena vormel 1 klassi on võimalik,” ütle Asmer. Ta lisas, et kavatseb aktiivselt vedada ka Reformierakonna valimiskampaaniat.

Riigikokku ei kandideeri ka tuntud Reformierakonna poliitikud ja praegused riigikogu liikmed Neinar Seli, Uno Mereste, Teet Helm, Aap Neljas, Rein Voog, Kaljo Kiisk ja Valve Kirsipuu.

Reformierakonna peasekretäri Eero Tohveri sõnul on oma kandideerimissoovist teada andnud enamik Reformierakonna tipp-poliitikuid, kuid nimekirjas on ka palju uusi ja noori kandidaate.

Tohveri sõnul kandideerib ka novembri alguses riigikogust tagasi astunud Jürgen Ligi.