Kõuts: fakt on see, et Iraagi sõja alustamise ajend ei olnud otseselt õiglane
2003. aastal kaitseministri ametis olnud Sven Mikser ütles Tony Blairi sõnavõttu kommenteerides, et Eestil polnud tollal ega ole ka praegu sellist luurevõimekust, et iseseisvalt hinnata, kas Iraagil on massihävitusrelvasid või mitte, mistõttu tuleb toetuda oma liitlaste luureinfole. Tollal usuti, et Iraagil on massihävitusrelvad. Kas nõustute Mikseriga?
Ma usun, et see on õiglane märge, et Eesti-sugune väikeriik ei oma globaalset ülemaailmset luurevõimekust. See on mõeldamatu. Meil ei ole nii suuri rahalisi võimalusi ja loomulikult oleme sunnitud kasutama neid allikaid, mida võimsad riigid on siis kokku suutnud või püüdnud hankida. Ka meie püüdsime siis kontrolltoiminguid teostada niivõrd, kuivõrd me suutsime seda teha.
Kas kaitseväes oli kõhklusi või kahtlusi luureandmete õigsuse kohta?
See oli Eesti poliitiline otsus osaleda Iraagi rahu tagamise missioonil ja sellest lähtuvalt püstitati Eesti kaitseväele eesmärk seal osaleda ning vastavalt sellele rakendasime lähteülesandena seda. Kuna ettevalmistusperiood oli suhteliselt lühike, siis meie omapoolset täiendavat informatsiooni ei olnud. Pigem oli see, mida liitlased meiega jagasid.
Ehk siis lähtusite sellest informatsioonist, mida suuremad-targemad liitlased - näiteks Suurbritannia - teiega jagasid ja ei tundnud, et oleks vaja seda informatsiooni täiendavalt kontrollida?
Loomulikult püüdsime toona informatsiooni koguda kõigist võimalikest allikatest. Paraku ei viidanud toona informatsiooniväli mitte millegagi sellele, et sõjalise sekkumise algajend polnud väga täpne. Kahjuks siis ei kõlanud see kusagilt läbi mitte ühestki allikast.
Kui tulla Tony Blairi sõnavõtu juurde tagasi, on see tekitanud avalikkuses diskussiooni ja inimestes tugevaid emotsioone, eriti on puudutatud need, kelle lähedased on Iraagis missioonil olles surma saanud. Kas Eesti peaks võtma kindla seisukoha ja Blairi eeskujul vabandama?
Seda on raske öelda, seda peaks küsima tegelikult toonaselt või praeguselt poliitiliselt juhtkonnalt. Seda peaks Eesti poliitiline juhtkond otsustama. Fakt on see, et tõepoolest see sõja alustamise ajend iseenesest ei olnud väga otseselt õiglane. Toona oli kõik 11. septembri terrorirünnaku valguses ning sellest lähtuvalt oli see ikkagi terrorismivastane operatsioon. Kui selle operatsiooni sõjaline faas oli lõppenud - toona oli see Ameerika presidendi Georg W. Bushi poolt ametlikult välja kuulutatud, et sõjaline faas on lõppenud ja nüüd tagame rahu Iraagis ja aitame riiki üles ehitada -, just sellesse faasi püüdis Eesti oma osalusega panustada. Mina olin see inimene, kes pidi tagama kaitseväepoolse võimekuse ja me tegime kõik endast oleneva, et mehed oleks varustatud, ettevalmistatud nii kui riik oli suuteline seda tegema. See oli absoluutne prioriteet.
Praeguses olukorras. kui väga on Blairi sõnavõtt praegu seotud . kui suurt rolli võib Blairi sõnavõtu ajastuses mängida rolli see, et varsti avaldatakse üks kaua tehtud raport Iraagi sõja kohta, kus lahatakse Suurbritannia rolli Iraagi sõjas ja kuuldavasti tuleb see üsna kriitiline. vabandavas võtmes.
Võib olla see mängib rolli, aga kuna ma ei ole isiklikult raportit näinud ja ei oska arvata kuivõrd kriitiliselt seal raportis lähenetakse nüüd Suurbritannia osale. Selge on see, et Blairi valitsus oli aktiivne selles küsimuses. Võibolla aga on see ka seotud lihtsalt ka läänelikust demokraatiast lähtuvalt poliitilise vastutuse küsimuses. On aus ikkagi ju ka tagantjärgi oma vigu tunnistada, kui neid vigasid on olnud.
Suurbritannia endine eksminister Tony Blair vabandas möödunud nädalal CNN-ile antud intervjuus vigade eest, mida tegi Blair Ühendriikide sõjakäiku Iraaki toetades. "Ma vabandan selle eest, et luureandmed, mis me saime olid valed, sest kuigi Hussein oli varasemalt oma rahva vastu keemiarelvi kasutanud, siis seda programmi ei olnud olemas sellises mahus, nagu me arvasime," ütles Blair. Samas rõhutas Blair CNN-ile antud intervjuus, et ta ei kahetse diktaator Saddam Husseini kukutamist.
