Korruptsioon pole Eesti jaoks probleem

Eesti on Euroopa Liidu kandidaatriikidest kõige vähem korrumpeerunud, selgub neljapäeval avalikustatavast Society Institute’i ja Jaan Tõnissoni Instituudi korruptsioonialasest raportist.

“Aruanne kinnitab, et korruptsioon on meil väiksem probleem kui enamikus teistes Euroopa Liidu kandidaatriikides,” teatas Eesti Päevalehele Triin Reinsalu Jaan Tõnissoni Instituudi korruptsioonianalüüsi keskusest.

Siiski soovitab raport kontrollida põhiliste korruptsioonivastaste organite tegevust Eestis, eeskätt riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni ja riigihangete ametit ning kohalike omavalitsuste tegevuse järelevalve adekvaatsust.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni rahvaliitlasest esimees Jaan Pöör ei nõustunud kriitikaga, öeldes, et uuringu koostajad pole nendega piisavalt kontaktis olnud. “Meis nähakse suurt organisatsiooni, kuid meie eesmärgiks on korruptsiooni ennetamine ja kõrgemate riigiametnike järelevalve,” märkis Pöör.

Eesti suuremateks valupunktideks peab raport ka nõrka õiguskaitset, pisikorruptsiooni politseis ja tollis. Tolliliidule soovitab raport jätkata pettuste- ja korruptsioonivastast võitlust, samuti eetikapoliitika rakendamist.

Korruptsiooni taseme määramisel on 2001. aastat silmas pidades Eesti puhul märge: “Suhteliselt piiratud probleem.”

Lätis on korruptsiooni tase raporti hinnangul kõrge ning Leedus “murettekitav valdkond”. Kõige levinumaks hindas aruanne korruptsiooni Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias.

Euroopa Komisjoni hinnangul pole kõigi võrdluse all oleva kümne kandidaatriigi jõupingutused probleemi tõsidust arvesse võttes sageli piisavad.

Kui raporti järgi on Eesti kõige vähem korrumpeerunud riikide hulgas, siis riigisisesed uuringud osutavad probleemidele. Avaliku arvamuse kohaselt on kõige enam korrumpeerunud poliitikud ja politseinikud, samas kui võimud peavad peamisteks ohukohtadeks kohalikke omavalitsusi, tolliametit ja piirivalvet.