Haridusminister Tõnis Lukas näeb probleemsete ja seadusega pahuksisse läinud noori kasvatavate erikoolide tulevikku vähemalt ühe noortevangla loomises, vahendas ETV24 “Aktuaalset kaamerat”.

“Lahendusi on kindlasti mitu, aga lahendused hakkavad peale rahast ja selgest visioonist, mida me teha tahame, aga visiooni tänasel hetkel erikoolide osas meie Eesti riigis pole,” arvas Korp.

Tõnis Lukas ütleb, et tema näeks lahendusena erikooli kontingendi suuremat selekteerimist ja kõige raskemini kasvatatava seltskonna suunamist justiitsministeeriumile alluvasse noortevanglasse. Selliseid asutusi võiks Eestis olla vähemalt üks.

“Me ei saa kahte eraldi eesmärki saavutada ühes koolis, seetõttu tuleb need kontingendid eraldada, teha üks kinnine kool justiitsministeeriumi alluvuses ja teised õpilased suunata haridusministeeriumi süsteemis erinevatesse internaatkoolidesse,” ütles Lukas.

Loodavas noortevanglas oleks süsteem praeguste erikoolidega võrreldes veelgi rangem, kuid kinnipeetavate turvalisus tagatud, ütleb haridusminister. “Kui me ahhetame, et issand jumal, 24 tundi hoitakse last eraldusruumis, siis Poolas on see maksimummäär kaks nädalat ja neid meetodeid, mida Hollandis või mujal Euroopas kasutatakse õpilaste puhul, kes ära jooksevad või üldse kooli ei tule, need on palju rängemad kui need, mida meie saame praegu kasutada,” selgitas minister.

Justiitsministeerium püüab haridusministri visatud palli kinni, kinnitades et sellist ideed on ministeeriumis kaalutud küll. Praegu on pooleli uuring, kus püütakse selgusele jõuda erikoolide mõjutusvahendite efektiivsuses. Missugune erikoolide diferentseerimine välja peaks nägema, seda justiitsministeerium täna veel öelda ei oska.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles,et sellisena erikoolide süsteem ei toimi, nagu ta täna on. “Mingisugune diferentseerimine tuleb luua. Päris kuritegevuse kasvulava me ei taha nendest koolidest, mida nad täna on. Meil ei ole vaja kinnipidamisasutustesse uusi kliente toota.”

Tallinna Laste Turvakeskuse klientidest kolmveerand on seadusega pahuksisse sattunud. Erki Korbi hinnangul peavad selliste laste õigele teele aitamiseks koondama jõud kohalikud omavalitsused, haridus-, sotsiaal- ja justiitsministeerium. Kartser kasvatusvahendina pole lahendus, ütleb Korp.

Korbi sõnul satuvad lapsed turvakeskusesse sõltuvuse tõttu. “Muidugi tulevad sealjuures välja muud probleemid, näiteks psüühikahäired ja kui siin on olnud pikalt juttu vaimsest tervisest, siis see on ka tõsine probleem, nii et ma arvan, et siin peaks kindlasti tervishoiusüsteemi kaasama, et lisaks nende erikooli reformile peaks tekkima vaimse tervise keskuse suund.”

Puiatu erikooli õhkkond on pärast õiguskantsleri avalikku kirja väga probleemne, sest haridusministri sõnul on kampade liidrid veendunud, et on kooli juhtkonna suutnud seljatada.