Kõrgharidusreform tuleb neljapäeval riigikogus lõpphääletusele

 (2)
Kõrgharidusreform tuleb neljapäeval riigikogus lõpphääletusele
Foto: Ilmar Saabas

Riigikogu päevakorras on neljapäeval palju vaidlusi tekitanud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.

Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on valitsuse tegevusprogrammis planeeritud 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot.

Eelnõu peamised muudatused puudutavad üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrgharidustaseme õppe rahastamist riigieelarvest, on kirjas eelnõu seletuskirjas.

Eelnõuga sätestatakse, et akadeemilisel puhkusel viibides ei osale üliõpilane õppetöös. Õppetöös mitteosalemine tähendab, et üliõpilane ei osale aktiivses õppetegevuses ega soorita eksameid ja arvestusi. Akadeemiline puhkus võetakse akadeemilisest tegevusest puhkamiseks, mitte võlgnevuste kõrvaldamiseks ja sisulise õppeaja pikendamiseks.

Akadeemilist puhkust puudutavad muudatused jõustuvad 1.septembris 2012 ja kõigile üliõpilase staatuses olevatele üliõpilastele.

Õppekulude hüvitamise seadusest tulenevaks aluseks ei ole enam täis- või osakoormuses õppimine, vaid vähemalt 30 EAP mahus õppekava täitmine semestris, jäetakse seadusest välja viide õppekulude hüvitamise kohustuse tekkimisele seoses liikumisega täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse.

Seotud lood:

Õppekulude hüvitamist ei ole õigus nõuda üliõpilaselt, kes õpib õppekaval, mille õppekeel on eesti keel ja täidab õppekava vähemalt 30 EAPd semestris.

Tulenevalt kooskõlastusringil Eesti Üliõpilaskondade Liidult saabunud märkusest on õppekulude hüvitamiseta õppimise õigus lisatud üliõpilaste õiguste loetellu.

Eelnõu kohaselt on üliõpilasel terve rida õigusi, sealhulgas riiklikult tagatud ravikindlustatus ja üliõpilaspiletiga kaasnevad õigused. Nende õiguste saamiseks on põhjendatud üliõpilaselt akadeemilise aktiivsuse nõudmine.

Edaspidi ei ole enam RKT kohti ja RKT väliseid kohti, tunnistatakse kehtetuks säte, mis reguleeris vabanenud RKT kohtade täitmist RKT välistel kohtadel õppivate üliõpilastega.

Kui ühel semestril alla 30EAP õppekava täitnud üliõpilane, kes järgmisel semestril hüvitab õppekulusid, täidab järgmisel semestril õppekava vähemalt 30EAP mahus, on tal õigus sellest järgmisel semestril õppida õppekulusid hüvitamata. Seega on õppekulude kandmine või sellest vabastamine seotud üliõpilase enda tegevusega, mitte sellega, kas keegi teine on RKT kohalt välja langenud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare