Eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes on kõrgharidusega inimeste osatähtsus suurenenud kaheksa protsendipunkti, keskharidusega inimeste osatähtsus jäänud samaks ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus vähenenud seitse protsendipunkti.

20-aastasest ja vanemast elanikkonnast oli 2011. aastal kõrgharidusega 342 289 inimest, keskharidusega 455 280 ning põhi- ja madalama haridusega 214 076. 1,5 protsenti 20-aastaste ja vanemate puhul on haridus teadmata.

20-aastastest ja vanematest meestest oli kõrgharidusega 27, keskharidusega 49 ning põhi- ja madalama haridusega 24 protsenti, naiste puhul vastavalt 39, 42, 19 protsenti. Eelmise loendusega võrreldes on kõrgharidusega meeste ja naiste osatähtsus suurenenud ning põhi- ja madalama haridusega vähenenud. 

Eelmise loenduse ajal võis tähendada haritumate inimeste koondumist linnadesse. 2011. aasta loenduseks oli see suundumus muutunud, ehkki linnaelanike hulgas on kõrgharituid endiselt rohkem. Maaelanikkonna hulgas oli kõrgharidusega inimeste osatähtsus 26 protsenti (eelmisel loendusel 16) ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus 29 protsenti (eelmisel loendusel 42). 

2011. ja 2000. aastal õppis 99 protsenti 7–14-aastastest. Teistes vanuserühmades on 2011. aastal õppijate osatähtsus eelmise loendusega võrreldes suurenenud. 15–19-aastaste hulgas 85 protendilt 89-le, 20–24-aastaste hulgas 33 protsendilt 45-le, 25–30-aastaste hulgas 10 protsendilt 17-le ja üle 30-aastaste hulgas ühelt protsendiltt 2-le.


Kõrgharidus (rakenduskõrgharidus või keskeriharidus pärast keskharidust, bakalaureus, enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus, magister või sellega võrdsustatud kõrgharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat)). 

Keskharidus (kutseharidus koos keskhariduse omandamisega (sh keskeriharidus), üldkeskharidus, kutseharidus keskhariduse baasil).

Põhi- ja madalam haridus (alghariduseta, algharidus, põhihariduseta kutseharidus, üldpõhiharidus, põhiharidus ja kutse).