Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond tõuseb 3,3 protsenti
Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.
Valitsus otsustas seega, et kultuur on taas koos õpetajate ning sotsiaalhoolekande- ja siseturvalisuse valdkonna töötajatega riigis prioriteetsete seas.
Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldaks tuleval aastal miinimumpalga tõsta hinnanguliselt 900 euroni. „Riik peab kultuuritöötajate miinimumpalka jõuliselt tõstma, sest vastasel korral ei täida me endale kultuuripoliitika alusdokumendiga „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ võetud kohustusi. Kultuuritöötajate ootus palgatõusuks on täielikult õigustatud,“ ütles minister.
Saare sõnul on esialgu veel vara öelda, kuidas palgaraha täpselt jaotub, sest ministeerium teeb ettepaneku palgafondi jaotumise kohta 11. oktoobril toimuval kohtumisel kultuuriasutuste juhtidega.
Eelmisel aastal võimaldas kultuuritöötajate palgafondi kasv kergitada kultuuritöötajate miinimumpalka 13,5% 830 euroni kuus. Sama osakaalu võrra suurenes toona kõrgema kutsekategooria (5.-7. kategooria) treenerite tööjõukulude katmise riiklik toetusfond.
Kultuuripoliitika alusdokumendi kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni.
