Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, õhuväe ja mereväe õppesuunale. Õppetöö uuel kolmeaastasel mereväe põhikursusel toimub koostöös Eesti Mereakadeemiaga. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.

Sisseastumisel arvestatakse eesti keele, reaalaine (matemaatika, füüsika või keemia) ja inglise keele (lävend 50 punkti) riigieksamite tulemusi. Lisaks peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, kutsesobivusvestluse ja füüsilised katsed. Neil, kel eesti keele ja reaalainete riigieksam tegemata, on võimalik soorita eesti keele ja matemaatika eksam kohapeal. Sisseastumiskatsed algavad 19. juulil ja kestavad kuni 22. juulini.

Kandideerimise eelduseks on ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsed saab sooritada enne ajateenistust, kuid kooli immatrikuleeritakse kandidaadid peale edukat ajateenistuse läbimist.

Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe ja õhuväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste, pärast mida jätkub teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.