Korbi jutt Krimmist polnud erand, Keskerakonnas on juba ammu venemeelne välispoliitiline leer

 (143)

Narva Mai 9
Mihhail Stalnuhhin Narvas 9. mail 2015Foto: Sergei Stepanov, NPA

Keskerakond on tugevalt lõhenenud. Lisaks läänemeelsele, peamiselt eestlastest leerile on seal rida peamiselt venekeelseid poliitikuid, kes on oma sõnavõttude ja tegudega näidanud, et nende nägemus Eesti ajaloost ja õigest välispoliitikast erineb Jüri Ratase valitsuse omast.

Kui Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb võrdles ETV eetris Krimmi ja Kataloonia referendumeid, ei olnud see üksik sõnavõtt, vaid sellele eelnes mitmeid Keskerakonna vene poliitikute sõnavõtte ja tegusid, mis panevad küsima, kui ühtne on Keskerakonna välispoliitika ja kuidas paljud keskerakondlased mõistavad Eesti ajalugu.

14. juunil 2016 võttis riigikogu vastu juuniküüditamise avalduse, mille poolt hääletas 83 riigikogu liiget. Ükski saadik avaldusele vastu ei hääletanud, kuid seitse keskfraktsiooni liiget jättis avalduse poolt hääletamata. Nendeks olid Keskerakonna fraktsioon liikmed Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.

Loe veel

Seotud lood:

6. juunil 2017 oli riigikogus hääletusel Eesti ja USA valitsuste kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimine. Mitmed Keskerakonna saadikud jätsid hääletamata, olgugi, et nad olid riigikogus kohal.

Kohalolekukontrolli ei teinud Igor Kravtšenko, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Martin Repinski ja Mihhail Stalnuhhin. Nemad kuuekesi puudusid ka eelnõu hääletuselt. Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb ja Vladimir Velman registreerisid end küll kohale, kuid jätsid hääletamata.

Ka Ukraina sõda on tekitanud Keskerakonnas lõhesid. Kui 5. märtsil 2014 võttis riigikogu vastu avalduse, kus mõistab hukka Venemaa tegevuse, sealhulgas Krimmi okupeerimise, siis ainsana hääletas sellele vastu keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin.

Taolised lõhed pole Keskerakonnas sugugi kadunud. Vaadata tasub näiteks Lasnamäel Keskerakonna nimekirjas kandideeriva ajalehe Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgini kirjutisi sotsiaalmeedias.

10. oktoobril kirjutas ta Facebookis, et teda on täiesti ära tüüdanud jutt raskest nõukogude pärandist. "Meie praegused probleemid ei tulene 50-aastasest viibimisest Nõukogude Liidu koosseisus, vaid meie poolt viimase 26 aasta jooksul toime pandud vigadest," kirjutas Tšaplõgin.

Samal päeval kiitis ta üht Tiit Vähi seisukohta. "Eesti sõna otseses mõttes hävitab oma majandust, muutudes Euroopa kõige militariseeritumaks tsooniks. Me juba hukutasime transiidi, nüüd aga hirmutame investoreid lõputu oigamisega sõjalisest ohust."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare