Kopteriõnnetuses ellujäämisvõimalust polnud

2005. aastal Tallinna lahel alla kukkunud kopteri meeskonnal ja reisijatel puudus võimalus ellu jääda, seisab täna avalikustatud uurimiskomisjoni vahearuandes.

“Kopteri S-76 ujuvuse ja veega täitumise arvutuste alusel (läbi veepinnaga põrkumisel tekkinud vigastuste) võttis kopteri täielik vee alla vajumine aega umbes 10 sekundit. Kuna kopter oli praktiliselt juhitamatu ja läks kiiresti ümber, ei olnud kopteris viibinutel sealt lihtne välja pääseda,” kinnitab uurimiskomisjon.

Kui meeskond oleks pärast eriolukorra tekkimist suutnud ujukisüsteemi sisse lülitada ja seejärel ujukid gaasiga täita juba enne veepinnaga põrkumist, oleks need konkreetsete tingimuste puhul veepinnaga põrkumisel tõenäoliselt rebenenud ja kopter oleks kindlasti ümber läinud ja suure tõenäosusega siiski uppunud, kuigi ilmselt veidi pikema aja jooksul.

Kuid sel juhul oleks gaasiga täidetud ujukid kindlasti pehmendanud kopteri põrkumisel vastu vett tekkivat lööki.

On alust arvata, et teine piloot üritas kopteri avarii ujukitesüsteemi rakendada, kuid suurte ülekoormuste ja ajadefitsiidi tingimustes see ei õnnestunud.

Kopteri vasaku piloodiukse eemaldamiseks ettevalmistatud asend (ukse eemaldamise kangi ülesse tõstetud klaaskate, tõstetud kang ja ukse sulgurinupp), kuid ukse mitte eemaldamine osutavad sellele et piloot ilmselt valmistus kopterist väljuma, kuid ei suutnud seda teha.

Veepinnaga kokkupõrke hetkel olid kõigi kopteris viibinute turvavööd kinnitatud, välja arvatud kapteni turvavöö. Kapteni turvavöö ei olnud kopteri veepinnaga põrkumise hetkel kinni ja kapten paiskus suure hooga vastu kopteri parema esiukse klaasi ja kas siis kohe või siis mingi hetk hiljem, vajus läbi purunenud ukseklaasi tekkinud avause kabiinist välja.

2005. aasta 10. augustil Tallinnast Helsingisse teel olnud Copterline´i Sikorsky S-76C+ purunes merre kukkumisel. Pardal viibinud 12 reisijat ja kaks pilooti hukkusid.