Reformierakondlased hääletasid enamasti kooseluseaduse poolt, ent oli ka erandeid - vastu olid Väino Linde, Igor Gräzin, Tõnu Juul, Peep Aru, Aivar Sõerd ja Tarmo Mänd, hääletamata jätsid Jaanus Tamkivi, Terje Trei, Aare Heinvee ja Aivar Rosenberg. Puudusid Rein Lang, Tarmo Leinatamm ja Margus Hanson.

Sotsiaaldemokraadid olid samuti seaduse pooldajad, aga hääletamata jätsid Tiit Tammsaar, Kalvi Kõva ja Jaan Õunapuu, puudus Rein Randver.

Kooseluseaduse vastu olnud Isamaa ja Res Publica Liidust jättis hääletamata Marko Mihkelson, puudusid Ene Ergma, Reet Roos ja üks tulisemaid seaduse vastaseid Erki Nool.

Seaduse vastu olnud Keskerakonnast hääletasid poolt Lauri Laasi, Priit Toobal, Kadri Simson ja Olga Sõtnik, hääletamata jätsid Jüri Ratas ja Marika Tuus-Laul, puudusid Siret Kotka, Heimar Lenk, Mailis Reps ja Enn Eesmaa.

Fraktsiooni mittekuuluvatest saadikutest hääletasid poolt Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, vastu Andres Herkel, Kalle Laanet, Aivar Riisalu ja Deniss Boroditš, puudus Inara Luigas.

Hommikul enne kella kümmet oli riigikogu ees juba näha hulgaliselt kooseluseaduse vastaseid oma piketiga.

Kohal oli kohal tuline vastane Varro Vooglaid ja suur hulk tema seisukohtade pooldajaid plakatitega. Samas olid kohal ka seaduse pooldajad lilledega, mida jagati riigikogu liikmetele ja töötajatele. "Tahame neid tänada avatud suhtumise eest," ütles aktiivne kodanik Sandra Vokk Delfile.

Kooseluseaduse hääletamine tõotas tulla tasavägine, sest seadust pooldanud saadikud olid kas lahkunud Euroopa Parlamenti või vahetanud erakonda. Nii on Eestist lahkunud Andrus Ansip, Aivar Riisalu aga liikus Keskerakonnast IRL-i.

IRL-i fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt oli 33 ja vastu 41 riigikogu liiget. Ka nende ettepanek korraldada kooseluseaduse kohta rahvahääletus kukkus läbi. Otsuse eelnõu poolt hääletas 35 ja vastu 42 riigikogu liiget, kaheksa kohalolijat jätsid hääletamata.

Kooseluseaduse kolmas lugemine
http://tv.delfi.ee/eesti/videograafik-vaata-millistes-riikides-tohivad-homod-abielluda-ja-millistes-mitte.d?id=69900269
https://twitter.com/Martin_Kala/status/520119957754236928
https://twitter.com/EestiLGBT/status/520114244994732032
https://twitter.com/runnel/status/520159893622640640
https://twitter.com/KartAnvelt/status/520113938680532992
https://twitter.com/kaurkender/status/520112914402123777
https://twitter.com/YokoAlender/status/519947967789563905
https://twitter.com/arras140/status/520117111814107136
https://twitter.com/PaksBasilio/status/520141684584493057
https://twitter.com/andreaskaju/status/520143011528065024
Kuulus Briti koomik, näitleja ja intellektuaal Stephen Fry õnnitles täna peale kooseluseaduse vastuvõtmist Eestit läbi oma Twitteri konto. "Hurraa! Eesti parlament pooldas just esimest LGBT inimestele teistega võrdsed õigused andva seaduse vastuvõtmist selles regioonis, häältega 40 poolt ja 38 vastu. Õnnitlused Eestile!" säutsus Fry https://twitter.com/stephenfry/status/520122416794992640
Briti saadik Chris Holtby: Väga teretulnud, et Eesti parlament võttis vastu kooseluseaduse. Veel üks panus Eestilt globaalse vabaduse teel. https://twitter.com/HMAChrisHoltby/status/520128296819118080
https://twitter.com/Riigikogu/status/520124258354089985
https://twitter.com/FinEmbTallinn/status/520118451873267712
Briti saadik Eestis, Chris Holtby, säutsus, et Ühendkuningriigi Saatkond Tallinnas on lipuvardasse tänase päeva puhul tõmmanud ka vikerkaarelipu https://twitter.com/HMAChrisHoltby/status/520138503091662848
Värske sotside liige Mihkel Raud:https://twitter.com/mihkelraud/status/520119164720414720
Ahto Lobjakas rõõmustab.https://twitter.com/lobjakas/status/520117385576337408
Keskerakonnast aitasid hääli kokku saada neli liiget, sealhulgas värske peaministrikandidaadi kandidaat Kadri Simson.https://twitter.com/henrikroonemaa/status/520116481074659328
Kooseluseaduse vastu olnud IRLi leerist puudus hääletuselt üks tulisemaid seaduse vastaseid Erki Nool.https://twitter.com/henrikroonemaa/status/520115828474515456
Reformierakondlane Arto Aas rõõmustab Twitteris.https://twitter.com/ArtoAas/status/520113927653707776
Kooseluseadus on vastu võetud!
Lõpphääletus! Kooseluseaduse vastuvõtmise poolt on 40, vastu 38!
Valmistumine hääletuseks!
Kadri Simson (Keskerakond): olen lugenud palju liigutavaid arvamusi nii poolt kui vastu. Keskerakonna fraktsioonis on liikmed pidanud nõu nii pere keskel, kui asjatundjatega. Me oleme otsustanud, et otsustamine on igaühe südametunnistuse asi. Minu toetajate seas on kõige rohkem neid, kes ütlevad, et nende elus ei muutu midagi, kui see seadus vastu võetakse. See seadus annab võimaluse registreerida kooselu. Meie fraktsioon hääletab sisetunde järgi.
Kaia Iva: kutsun IRL poolt seda eelnõud mitte seaduseks hääletama!
Kaia Iva: oleks olnud aus, kui oleks kohe öeldud, et samasoolistele paaridele soovitakse anda abielulaadne õigus. Inimesi on petetud ja see on ära võtnud neilt lootuse, et Riigikogu nendega arvestab. Nad ei tea, mis üllatusi veel võib tulla. See seaduseelnõu on näide halvast seadusloomest.
Kaia Iva (IRL): eelnõu kaitsjad ei ole olnud lõpuni ausad. Nad on varem öelnud, et see seadus ei anna samasoolistele paaridele õigust lapsendamiseks. Kuid see seadus ju annab selle õiguse! Avalikkust on eksitatud.
Vaata ka fotosid, mis toimub Riigikogu ees! http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kooseluseaduse-pooldajad-on-riigikogu-sissepaasu-lilledega-umber-piiranud?id=69910929
Eiki Nestor: jäägem inimesteks, toetagem seda seadust!
Eiki Nestor: minu peres kasvavad samuti lapsed ja lapselapsed. Mina ei suudaks enda peres noorematele seletada, miks ma ei toetaks seda seadust - kõik nooremad inimesed toetavad seda.
Eiki Nestor (SDE): see eelnõu ei ole koalitsiooni eelnõu, vaid algatati individuaalsete saadikute poolt - ei ole õige öelda, et koalitsiooni poolt on justkui teerulliga seda seadust püütud läbi suruda.
Kristen Michal tänab ka ajakirjandust, et ei tehtud seadusest sensatsiooni, vaid võeti tõsiselt seda teemat. 
Kristen Michal (RE) astub kõnetooli, et kooseluseadust kaitsta. Seadus on vajalik, et lahendada igapäeva probleeme elus. See puudutab ka erisoolisi paare, mitte vaid samasoolisi. On palju paare, kes ei ole abielus. Seadus annab seadusliku kaitse. Seaduse analüüsiga alustati juba mitmeid aastaid tagasi, ei ole tõsi, et see on ootamatu ja tehtud kiirustades. Ka õiguskantsler on öelnud, et hetkeolukord ei ole kooskõlas põhiseadusega. See seadus ei muuda abielu tähendust. Mitte kellegilt ei võtta see midagi ära, kuid paljudele annab juurde.
Istungit juhatab Jüri Ratas (Keskerakond).
Istung algas! Kohal on 77, puudub 24 saadikut!
Hääletus kooseluseaduse üle tuleb Delfile teadaolevalt väga tasavägine. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on küll olnud eelnõu vedajad ja toetajad, kuid ka neis erakondades puudub 100% üksmeel kooseluseaduse toetamisel. IRL fraktsiooni saadikud hääletavad kõik kas vastu või puuduvad. Keskerakonna saadikute käitumist on ehk kõige raskem hetkel ennustada - mitmed saadikud on väljendanud selget poolehoidu, kuid teised on olnud teravalt vastu.
Tere hommikut kõigile Delfi lugejatele! Riigikogus jätkub täna hommikul kooseluseaduse lugemine. On võimalik, et Eestis tehakse paar tunni pärast ajalugu.
Teine lugemine on lõpetatud. Homme minnakse seaduse kolmanda lugemisega edasi. 
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjon palub teine lugemine lõpetada, hääletatakse IRLi ettepanekut lugemine katkestada.
Kõned on läbi, asuti läbi hääletama muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuid on 23, praegu ollakse kaheksanda juures.
Sooäär: kui saan eelnõu eest kuuli, siis võtan selle auga vastu. Kummardus kolleegidele, kes eelnõu toetavad. Oleme valiku ees, kas kõnnime avaliku arvamuse kannul või juhime seda. 
Sooäär: eelnõu vastased! Lugege eelnõu teksti. Kuidas saab keegi öelda, et teie armastus on haige, et te koos pole pere. Ka mulle ei meeldi habemega naine, aga ma ei mõista teda selle eest ka hukka. Las ta laulab oma laule. Ka mulle ei meeldi homoparaadid, sest need ei sidustu meie kultuuriruumiga. Nad on osa suurlinnade anonüümsest võlust. Mulle teeb muret, mitte noormees, kes homodel Eestist lahkuda soovitas, vaid need, kes tema maailmapilti kujundavad. Kõik ei saa ja osad ei taha abielluda. Eelnõu pakub elementaarset kaitset. 
Sooäär: kui palju noormehi peab veel vabasurma minema, sest nad ei suuda rohkem taluda. Kõik on märganud, mida see eelnõu on rahva hingesoppidest välja toonud. Lugege näitleja Risto Kübara lugu, kuidas on elada homofoobses riigis nagu Eesti. 
Sooäär: mulle ei meeldi kakelda, usun head sõna ja selle jõudu. Olelusvõitlus on karm, sain kogeda, kuidas teisi alla surutakse. Kõige rõvedamad episoodid ei jõua kunagi kinolinale. Selle taga on vihkamine ja hirm meist erinevate suhtes. Olgu nad siis peded või murjanid. 
Imre Sooäär (Reformierakond): keskajal arvati, et vasakukäelisus on nõidade tunnusmärk, nõukaajal püüti vasaku käega kirjutajaid ümber õpetada. Kui mind riigikokku valiti, ei osanud ma arvata, et siin samas võib minu eluküünal kustuda. Oli ilus hommik, jalutasin Toompealt alla, minu juurde astus vanem meesterahvas ja lubas mind sealsamas mättasse lüüa, kui seadusega edasi tegelen. Ta väitis, et oli juba nõukaajal piidreid mättasse löönud. Esimese tapmisähvarduse sain koolipõlves, kui klassivend ütles "Kuradi pede, ma tapan su raisa ära!". Aga mul olid hoopis teised huvid. 
Vassiljev: Eesti demograafilises olukorras ei saa lubada homopropagandat! Seda ei tohiks lubada! Kujutage ette, et teie laps toob samast soost elukaaslase ja ütleb issi või emme, meie olemegi nüüd perekond, kas te seda tahate?! Praegu katsetatakse meie peal mingeid poliittehnoloogiaid. Ühiskonna jaoks on see tühine probleem, kas samasoolised saavad registreerida või mitte. On tunduvalt raskemaid ja tähtsamaid probleeme. Praegu aetakse kogu rahvas tänavale, see on kõige tähtsam mure - no aga ei ole ju. Kui nüüd see tehnoloogia on meie peal ära proovitud - väikse probleemiga on võimalik Eesti rahvas tülli ajada, siis olge mureta, siis seda süsteemi kasutatakse veel
Viktor Vassiljev (Keskerakond): "Tere, mina olen Viktor ja ma olen hetero! Nüüd te peate ütlema "Tere Viktor!"" Mul pole midagi vastu, kui samasoolised kooselu registreerivad. Aga kui ühiskonnas on sõda, kus ühed kaitsevad väärtusi ja teised oma õigusi, siis selle sõja käigus tekib nii palju väärinfot ja see see läheb eriti noortele peale. Arvestades Eesti negatiivset iivet, siis on kahetususväärne, kui inimesed saavad aru, et homoseksuaalsus on midagi head, selle pärast on tulevik, see on perspektiivne. Taastootmist ju ei toimu, see on probleem!
Akkermann: samasoolistele paaridele annab seadus võimaluse lapsendada. See seadus tallab jalgealla emade ja laste õigused. (Viidates "Pealtnägija" uudisloole) pöördun naiste ja emade poole - mõelge naiste peale Indias, kes on vaimselt, füüsiliselt või materiaalselt olukorras, kus nad peavad ära andma 9 kuud kantud lapse. Kui tunnete, et see on vägivaldne, siis hääletage vastu. 
Annnely Akkermann (IRL): surrogaatemalt teenuse ostmine on kõige puhtakujulisem kaubitsemine naise kehaga. 
Tarmo Tamm (Keskerakond): hääletan vastu ja keegi pole mind selleks mõjutanud. 
https://twitter.com/martinsmutov/status/519859142291628032
Sõtnik: armastus võidab vihkamise. Armastus võidab niikuinii.
Olga Sõtnik (Keskerakond): ma ei mäleta, et viimase 7 aasta jooksul oleks mõni eelnõu sellist tähelepanu saanud. Seaduse vastased on liigagi tihti olnud ebaratsionaalsed ja vihased, aga anname neile andeks, lähtume kristlikust moraalist, nad on räige ja agressiivse propaganda ohvrid. Olen veendunud, et mõne aja möödudes saab nii mõnigi vastane aru, et tal polnud õigus. 
Lembit Kaljuvee (fraktsioonitu): kõik mu lapsed ja lapselapsed ning noored tuttavad on selle seaduse poolt. See pani mind mõtlema, et ma peaksin sellest seadusest aru saama, aga ma ei saa sellest aru. Kui noored arvavad nii ja minuealised naa, siis kas me oleme selleks valmis? Aga juu siis rahvaesindus on asja nii kaugele viinud ja otsus tuleb homme teha. Mõelge asja üle järgi. 
Sibul: eelnõu ei reguleeri vaid kahe täiskasvanu suhteid, sellega defineeritakse ümber kultuuriruumi arusaam perekonnast. Mille või kelle nimel seda tehakse? Ma ei mõista seda. 
Priit Sibul (IRL): tänan neid, kes meeleavalduse tulid. Te polnud millegi vastu, vaid nende asjade poolt, mida peate kõige olulisemaks - pereideaal, mis koosneb mehest, naisest ja lastest. Tean, et on ka teisi variante, aga ideaal on selline. 
Rait Maruste (Reformierakond): kooseluseadus on väärtusruumi küsimus. Millisesse ruumi tahame kuuluda? Endisaegsesse fundamentaalsesse või euroopalikku väärtusruumi? Otsus on märgiline meie endi jaoks ja muule maailmale meie ümber. Kui oleme Euroopa meelsed, siis peaksime sama moodi käituma ka eraelulistes asjades. Paljusid asju on põhjendatud religiooniga. Eestis riigikirikut pole, riik ja kirik on lahutatud. Noor põlvkond tajub, et kui oleme endises väärtusruumis, siis on õhkkond sumbunud, neile vastuvõetamata. Nad löövad käega, sest tõrjuvas, vaenavas ja sallimatus õhkkonnas elamisel tuleb ükskord piir ette. Peame ulatama sõbrakäe kõigile, kes me hulgas on. Erki Noolel on õigus - tigedus külvab tigedus. Tõsi, aga ärgem siis külvakem tigedust, hoitkem tagasi. 
Riisalu: kas me ei tee vähemusele halba, kui meie tegevuse tõttu on nad sattunud ühiskonna suurema tähelepanu alla? Võibolla peaksime harima kodanikkonda, kindlasti seaduseni jõuame, aga kas me peaksime seda tegema homme?
Aivar Riisalu (endine keskerakondlane): olin kunagi täielik homofoob, ühel hetkel tekkis teistmoodi elamist praktiseerivaid tuttavaid ja siis mõtlesin ümber. "Olen näide, kuidas täielikust eitusest on võimalik liikuda mõistmiseni."
Liisa-Ly Pakosta (IRL): toetan erinevate perekonnatüüpide registreerimist. Hääletan vastu, sest kooseluseaduses laste ülalpidamiskohustust ei mainita, vaid ainult partnerite oma. Lisaks on Pakosta sõnul mitmeid teisigi probleeme ülalpidamiskohustusega ning lapsendamise ja lapsega suhtlemisega.
Kiisler: seaduse algatajad olid üleolevad ja ülbed. Ka ilma eelnõuta on Eesti vaba maa, inimõigusi ei riku, samasoolised võivad koos elada. Küsimus on tegelikult lastes. Randpere valetas, kui ütles, et samasoolised ei saa eelnõu alusel lapsendada. Mina ei ole nõus nendega, kes ei toeta eelnõud, aga põhjendavad seda rahva ebaküpsusega. Eesti rahvas on palju keerulisemateks otsusteks küps, aga eelnõu pole küps. IRLi fraktsiooni poolt on mul ettepanek teine lugemine katkestada.
Siim Kiisler (IRL): miks mõned riigikogu liikmed ei reageerinud vastaste kirjadele? Eelnõu on halva seadusloome musternäidis, loodan, et pälvib ka säärase aastapreemia. Halva õigusloome tulemuseks on sallivus vähenenud, ühiskonna polariseerumine, pingete kasvamine. 
Erki Nool soovis oma sõnavõtu lõpus meeskolleegidele head naistepäeva... https://twitter.com/lobjakas/status/519843633395425280
Berg: pooldajate ja vastaste vahel pole mitte vanusel, vaid teadmistel põhinev lõhe. Mõne aasta pärast imestame ilmselt, et miks selle teema üle nii palju vaieldi. Kooseluseadus ei võta kelleltki midagi ära, aga lisab ühele grupile kindlustunnet. 
Maimu Berg (SDE): ELi astudes andis Eesti rohelise tee ka euroopalikele väärtustele. SAPTK pole seni perekonna väärtusi kaitsnud - vabaabielude ja perevägivalla, alkoholismi, narkomaania, inimkaubanduse vastu pole nad midagi teinud. Miks luuakse vaenlase kuju? 
Allik: meeleavaldus näitab, et meil on vaja seadusandja sõna. Oluline on märk, mille anname, inimesed ei pea end häbenema, ka neil on õigus õnnele. Nii nagu heteroseksuaalsus ei vaja ka homoseksuaalsus propagandat. 
Jaak Allik (SDE): homoseksuaalsete noorukite hulgas on enesetappude arv suurem, kui heterote seas. Peame andma teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimestele teada, et riik suhtub neisse neutraalselt. Peame neile ütlema, et nad pole väärakad, vaid väärtuslikud ühiskonnaliikmed. 
Nool: peab vist väga sügavalt vihkama iseennast, kui elad usus, et kõik teised vihkavad sind. Kindel on, et tigedus külvab tigedust. Kui see pole kellegi soov, siis nüüd on see palumata käes. Põhiseadus ütleb: perekond, rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Me räägime sageli põhiseaduse kirjatähtedest, kuid rõhutame alati ka põhiseaduse mõtet ja vaimu. Kui nii, siis vaevalt pidasid riigi alusteksti loojad perekonna all silmas samasooliste kooselu või kärgpere. Ma ei saa nõustuda ka ühe riigikogulase mõttega, et tänapäevases käsitluses on perekond kopitanud mõiste. 
Erki Nool (IRL): On enam kui häiriv, kui sind, mind või kooseluseaduse vastast rahvast süüdistatakse vihkamises. Randpere on väitnud, et ma pole kooseluseadust lugenud, ime, et ta ei lisanud, et Nool ei oska lugeda, sest ta oli õigel ajal trennis. Jah, ma olen lugenud kooseluseadust. Aga ennekõike olen ma lugenud põhiseadust, mis sätestab, et on seadusega keelatud õhutada vihkamist. Hakkab tunduma, et enam ei kehti ka paragrahv 41, mis ütleb, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Normaalne nägija ei vihka värvipimedaid, kuulaja ei vihka kurte. 
Marko Pomerants (IRL): olen eelnõu vastu, aga homoseksuaale ei vihka. Pomerants toob analoogia vene keele riigikeeleks kuulutamisega - kelleltki midagi ka ju ära ei võetaks.
Igor Gräzin (Reformierakond): seaduse nimi on eksitav, menetluslikud sätted on välja võetud. 
Tõniste: ma ei toeta eelnõud, "olgu ma siis see rumal eestlane, nagu paljud öelda tahavad".
Toomas Tõniste (IRL): kooseluseadusega võetakse üle poole Eesti inimestelt ära arusaam traditsioonilisest arusaamast, mida nad kaitsta tahavad. Tõniste toob esile ka laste adopteerimise teema - "sulle kaks isa, sulle kaks ema, ole õnnelik". Tõniste kardab, et homopaari lapse psüühikas toimuvad muutused.
Pilvre: traditsiooniline Eesti pere ei ole ohus. Eesti on kooseluseaduseks küps. Eesti peret ohustavad alkoholism, perevägivald ning sellega võiks tegeleda ka kooseluseaduse vastased. 
Barbi Pilvre (SDE) rõhub oma sõnavõtus euroopalikele väärtustele. Lätis, Leedus, Poolas ja Eestis regulatsiooni pole, riikides kus see aga on, pole mitte midagi hullu juhtunud.
https://twitter.com/holger_r/status/519826425961263104
Puldis on nüüd keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kes tahab rääkida sallivusest, solidaarsusest, sidususest ja tolerantsusest ka vähemusrahvuste osas. Näitena toob ta esile venekeelse gümnaasiumireformi. 
Randjärv (Reformierakond): Eelnõu vastased kaitsevad oma retoorikas väidetavalt traditsioonilise perekonna mudelit, aga kas mudelis ka inimest tähele pannakse?
Randjärv (Reformierakond): Olen saanud kirikutegelastelt isiklikult ähvarduskirju. Täna kutsutakse esile inimesi põlgama seksuaalvähemusi, milliseid vähemusi põlatakse homme?
Laine Randjärv (Reformierakond): Seaduseelnõust on saanud meie ühiskonna tervise indikaator. Refräänina kõlab sajatus traditsioonilise abielumudeli kadumisest kohe, kui seadus on vastu võetud.
Randpere (Reformierakond):Oma lastele olen ma esmase ja kõige olulisema väärtushinnanguna õpetanud: ärge kiusake! Lastevanemana saan ma mõjutada ainult oma lapsi, poliitikuna saan ma anda oma osa, et ühiskonnas ei kiusataks kedagi erinevuse tõttu.
Randpere (Reformierakond): Ma tean, mida tähendab olla teistsugune, selle tõttu kiusatud. Kasvasin üles teadmisega, et erinevus on karistatav.
Randpere (Reformierakond): Riigipoolset nn normaalsuse defineerimist oleme ajaloos näinud ennegi. Sellised defineerimised on riigile kaasa toonud häbi. 50 aastat tagasi kehtis Rootsis seadus sundsteriliseerimise kohta. kas keegit eist usub, et neis ühiskondades ollakse tänapäeval nende seaduste üle uhked? Õppigem oma naabrite vigadest.
Randpere (Reformierakond): Pereväärtuste vastandamine kooseluseaduse eelnõuga on variserlik.
Randpere (Reformierakond): Kooseluseadus täidab lünga, mis pakub kaitset neile perekondadele, mis pole abielus. Arutelu on tekitanud tõik, et kooselu on sooneutraalne. Minu küsimus on, miks?
Randpere (Reformierakond): EV põhiseaduse järgi on perekond riigi kaitse all. Põhiseadus ei defineeri perekonna kooslust. Põhiseadus peab tagama kaitse kõigile, sealjuures diskrimineerimata.
Riigikogus avati läbirääkimised. Valdo Randpere (Reformierakond) astus kõnepulti.
Suur (SDE): Ma ei pea taganema kaitsest ega ka võimalusest. Kaitse pakutakse läbi võimaluse.
Ken-Marti Vaher (IRL): Eelnõu algatajad on öelnud, et eelnõu pakub kaitset 200 000 erisoolisele suhtes olevale inimesele. kas me räägime tõesti selle eelnõu puhul kaitse pakkumisest või sa räägid jätkuvalt võimalusest?
Suur (SDE): Teise ja kolmanda lugemise institutsiooni kaotamine ei ole mõttekas. Käesolev eelnõu ei ole võrreldav oma mahult nende eelnõudega, mis nõuavad mahukat tehnilist töötlemist eelnõude vahel.
Igor Gräzin (Reformierakond): ESMi lepingu teise ja kolmanda lugemise vahel oli 50 minutit. Praegu on teise ja kolmanda lugemise vahel 1 päev. kas see saabki parlamendis nüüd nii olema, et seadusi rammitakse läbi. Teise ja kolmanda lugemise institutsioon muutub mõttetuks.
Suur (SDE): Tõenäoliselt on kooseluseaduse teema olnud minu kohtumistel inimestega kõige sagedasem vestlusteema ja suhtumisi on mitmesuguseid. Mis puudutab vabas kooselus elavaid naisi, siis tihti on nad lootuses, et nende meessoost partnerid teevad midagigi, et nende suhe muutuks kindlamaks. Kui paljud valiksid selle variandi, seda me ei oska ennustada. Kui see diskussioon perekonnas juba tekib, on see juba kõigile meelepärane tulemus.
Toomas Tõniste (IRL): Kooselu vormistamine tuleb lastele kasuks. Täna on see ju võimalik läbi abielu. Mina ei tea kedagi, kes erisoost paaridest tahaks kasutada kooselu registreerimist.
Suur (SDE): Tegemist ei ole n-ö salaja menetlemisega, kui vaadata avalikku debatti. Legitiimsuse annab see koosseis siin. Kuidas erakonnad seostavad selle enda programmidega, on nende küsimus.
Tarmo Tamm (Keskerakond): Miks ei võiks minna järgmistele riigikogu valimistele vastu nii, et erakondade programmides oleks see aspekt sees?
Suur (SDE): Ma lihtsalt ei nõustu sellise hinnanguga. Seadus ise annab võimaluse oma kooselu vormistamiseks. Kas inimesed seda kasutavad või mitte, on nende oma vaba tahte avaldus.
Ken-Marti Vehr (IRL): Eelnõu algatajad ütlesid, et eelnõu on tehtud 200 000 inimese kaitseks, kes elavad vabaabielus. Tänaseks on teada, et see on bluff. Millise hinnangu sa annad sellisele käitumisele?
Suur (SDE): Käesoleva seaduse jõustumine on lükatud edasi aasta võrra. See, et praegu rakendusakte ei ole, ei tähenda, et seaduse jõustudes neid olema ei saa. Kui seadus neid ei kaitse, on see otseselt inimeste õiguste rikkumine, st kui seadus jõustub, peavad sellel juures olema ka rakendusaktid.
Igor Gräzin (Reformierakond): Mind häirib, et seadus homoseksuaalsetele paaridele tegelikult turvatunnet ei anna. Rakendust pole. Kas sul pole mulje, et me enda homoseksuaalseid kaaskodanikke petame? See seadus ei anna neile juriidiliselt midagi.
Suur (SDE): vabaabielus olevatele meestele ja naistele tekib lisavõimalus oma kooselu registreerida, küll aga meil pole andmeid, kui palju paare võiks minna seda registreerima. Ma loodan, et mõned seda siiski teevad. 
Aivar Riisalu (IRL): Selle seaduse algne mõte oli kaitsta ka vabas kooselus seisvaid naisi ja mehi. Täna on need inimesed aga täitsa tasa, neid see seadus ei huvita. Kas õiguskomisjonis on mingit aimu, mis saab vabaabielus olevatest meestest ja naistest?
Suur (SDE): Juhul, kui rakendusaktide väljatöötamise juures selgub, et eelnõus peaks midagi juures olema, kas või viitena, siis sellisel juhul on võimalik viide sisse kirjutada, muutes seadust.
Väino Linde (Reformierakond): Kooselu osapooltel peaks olema seadust läbi lugedes teadmine, et neil on võimalik pärimise puhul pöörduda kohtusse.
Suur (SDE): Minu teada mitte. Ta vajab küll parandusi eksisteerivates seadustes.
Aivar Kokk (IRL): Hetkel rakendusakte ei ole. Kas see seadus mõne täna kehtiva seadusega ka vastuollu läheb?
Suur (SDE): Ma ei ole nõus sellega, et see on praak. Pigem on eelnõu kompaktne ja täpselt probleemipüstituse fookuses ja sätestab kõige põhilisema selleks, et kooselusuhet reguleerida.
Toomas Tõniste (IRL): Kas ma saan õigestia ru, et oleme vastu võtmas seadust, mis on juriidiline praak? Kas see on uue koalitsiooni arusaam seadusloomest?
Suur (SDE): Komisjonis ei olnud abielu lubamise variant jutuks. Tegemist ongi reglueeritud partnerlussuhtega läbi kooseluseaduse lepinguga. See on variant, mis on Eesti jaoks välja töötatud.
Aivar Riisalu (IRL): Kunagi oli juttu, et võiks olla selline asi, nagu reguleeritud partnerlussuhe. Kas poleks olnud variant see ära seadustada ja hiljem liikuda abielu seadustamsie poole? Praegu anname neile variandi pooliku variandini.
Suur (SDE): Selle taga oli soov muuta eelnõu selgemaks. Pigem kirjutaks selle pärimisseadusesse sisse.
Väino Linde (Reformierakond): Millest lähtuvalt võtsite eelnõust välja pärimisõiguse punkti?
Suur (SDE): Ühiskonna valmisolek kasvab läbi teatud otsuste. Kui neid otsuseid ei tehta, ei saa me loota, et ka ühiskond kasvaks.
Aivar Kokk (IRL): Enamus riigikogu liikmetel on seadus ikka veel segane, kõik ei ole jõudnud seadust läbigi lugeda. Kuhu sellega nii hirmus kiire on?
Suur (SDE): Koolid ja õpetus peaks õpetama lapsi maailma nägema sellisena, nagu ta on. See ei tohiks olla ideoloogiliselt kallutatud. Ma väga loodan, et laps tuleb koolist ära ja teab, mis on poliitika, aga ma ei tahaks, et tehtaks kuulutustööd mingi erakonna suhtes. Ma väga loodan, et laps tuleb koolist ära ja teab, mis on perekond ja inimestevahelised suhted.
Urbo Vaarmann (Keskerakond): Kuidas hakkab asi välja nägema kooli ühiskonnaõpetuses, kus peaks rääkima emast ja isast. Äkki teete meile väikese tunni?
Suur (SDE): See küsimus ei ole väga fundamentaalne. Kõik see kokku moodustab turvapaketi, mille Euroopa riigid kehtestavad kodanikele.
Erki Nool (IRL): Te ütlesite, et kõige olulisem vahe on kooseluseaduse ja abielu vaheline protseduuride kiirus. Tänapäeval on Facebook kõige kiirem viis. Analoogne seadus, kus erisooliste kooselu registreeritakse, on ainult neljas teises Euroopa riigis vastu võetud. Miks seda seadust vaja on?
Suur (SDE): Rahvusvahelise eraõiguse seadus määratleb, mil viisil Eesti tunnistab kehtivaks välisriikides sõlmitud suhted. Ses osas pole meil vaja midagi välja mõelda. 
Priit Sibul (IRL): Kui algatajad kirjeldasid välismaal abiellunute Eestis seadustamist, siis nüüd on jäänud alles ainult kooselu. Mis põhjusel see muudeti?
Suur (SDE): Rakendusaktide hulk on hetkel piiramata. On teatud hulk rakendusakte, mis peavad üleval olema. Seaduse muutmine enne eelnõu jõustumist on võimalik.
Siim Kiisler (SDE): Täna on nii palju ebaselget, et ei oska küsidagi. Kas uus koosseis võib näiteks kooseluseaduse jõustumise edasi lükata eeldusel, et näiteks korraldataks rahvahääletus=
Suur (SDE): Kõigepealt erineb ta selle poolest, et ta pole abielu. Sõlmimise ja rakendumise viisid on erinevad. Seadus annab põhilise turvalisuse koos elavale paarile, aga ta pole abielu.
Peeter Laurson (IRL): Millist täiendavat lisaväärtust annab kooseluseadus heteropaaridele, mille poolest erineb ta abielust?
Suur (SDE): Põhiseadusest lähtudes tulekski selle seadusega tegeleda. 
Tarmo Tamm (Keskerakond): Tuntud advokaadid ona rvamusel, et eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Kas te seda näete?
Suur (SDE): See, et kõik oleks valmis, on päris suur töö. Seadus kehtestatakse, aga jõustumine toimub alles siis, kui seadus ise on valmis rakendusaktidega. Aeg tänase ja 2016. aasta jaanuari vahel on piisav aeg, et see seadus valmis teha.
Urbo Vaarmann (Keskerakond): Kooseluseadust üritatakse praegu hästi kiiresti vastu võtta. Kas te ei tunne, et kõik pole tänaseks valmis ja te kiirustate üle?
Suur (SDE): Ei näe. Ma loodan, et surrogaatemadus jääb haruldaseks nähtuseks. 
Annely Akkermann (IRL): Te kinnitate, et surrogaatemadus on keelatud. Samas on olemas eelnõus, et võib lapsendada kolmanda isiku lapse. Kas te ei näe, et see võib õhutada naisekeha ekspluateerimist ja inimkaubandust?
Suur (SDE): Rakendusakte pole, nende vormimine on oluliselt pikem töö. On loogiline, et rakendusaktid tulevad hiljem. Kõigepealt on antud aasta aega, et nende aktidega välja tulla. Seadus saab jõustuda ainult aktide olemasolu korral.
Helir-Valdor Seeder (IRL): Eelnõu juriidiline kvaliteet ei kannata kvaliteeti. Olukorras, kus räägitakse tuleviku rakendustest, on võimatu küsida riigikoguliikmel küsida. Te väidate, et justiitsministeerium on tegelenud eelnõuga 3 aastat. Kuidas ei ole selle ajaga välja töötatud rakendusakte?
Suur (SDE): Siis peab pöörduma kohtusse. 
Peeter Laurson (IRL): Kooseluseadus on võimalik lõpetada, kui mõlemad on nõus. Mis siis saab, kui üks pooltest pole nõus?
Suur (SDE): Ei pea. Ent kui mitteviibimine on põhjendatud, on seda võimalik notariaalselt teha ka mujal.
Erki Nool (IRL): Seaduse mõte on muutunud. Kas mõlemad kooselulepingu lõpetamiseks peavad mõlemad inimesed olema kohapeal?
Suur (SDE): Need seadused, mis iseend välistavad, tulenevad perekonnaseadusest. 
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond): Seaduseelnõus paneb iga formuleering mõtlema ja tekitab küsimusi. Milleks sätteid, mis iseennast välistavad, seadusesse panna?
Suur (SDE): Surrogaatemandus on Eestis keelatud. See on allikas paljudele probleemidele ja küsimustele ning sellega tuleb Eestis ka tõsiselt tegeleda.
Annely Akkermann (IRL): Pealtnägijas oli saade sellest, kuidas homopaar "ostis" endale lapse. Kas naise keha "rentimine" peaks olema tasuta või, kui selle eest maksti raha, kas see on inimkaubandus?
Suur (SDE): Tuginetud on põhiseadusele ja riigikohtu lahendile, mis ütlevad, et konstitutsioonilised normid peaksid sisalduma konstitutsioonilistes seadustes.
Andrus Saare (IRL): Eelnõu esitajad on teinud kõik, et tegemist poleks nö 51 hääle eelnõuga. Juristid on seda hukka mõistnud. Kuidas see mõjub rahvale?
Suur (SDE): Kindlasti pole ei kooselu ega abielu projektipõhised. Kooselulepingu sõlmijatel on, juhul kui nad on erisoolised, võimalus minna kooselust abiellu. Kui nad on samasoolised, saavad nad kokku leppida, et nad saavad ka omavahel kokku leppida, et aitavad üksteist rahaliselt. See ei viita projektipõhisusele või lühiajalisusele.
Priit Sibul (IRL): Mul on probleem elukaaslaste ülalpidamise kohustuse kohta. Mul on tunne, et see saab suurimaks erinevuseks abieluseaduse vahel. Abielu puhul on abikaasadel ka abielu lõppemise järel ülalpidamiskohustus, kooseluseaduse puhul mitte. Jääb mulje, nagu oleks kooseluseadus pigem projektipõhine.
Suur (SDE): Äärmine ebaõiglus on kohtu otsustada. See võib olla haruharv juhtum või kõikide asjaolude kokkulangemine. Kui mõlemad kooseluseaduse sõlminud inimesed on viljatud, võiks see näide kõne alla tulla. Siinkohal peaksime usaldama Eesti kohtusüsteemi.
Siim Kisler (IRL): Kooseluseaduses on öeldud, et kolmanda isiku lapsendamine on võimalik ainult siis, kui mittelapsendamine on äärmiselt ebaõiglane. Kas bioloogiline võimetus lapsi saada on äärmine ebaõiglus?
Suur (SDE): Arutelu kindlasti toimus, nii et on vale öelda, et seda pole varasemalt läbi arutatud. Mis puudutab ühele nädalale kokku toomist, siis see ühe nädala küsimus tekib esimese ja teise lugemise vahel ehk kui pikk aeg jääb riigikogu liikmetele seadusega tutvumiseks. Teise ja kolmanda lugemise vaheline paus on eelkõige tehniline paus, nii et ma usun, et riigikogu tehniline toimkond tuleb seaduse ettevalmistamiseks III lugemiseks toime.
Helir-Valdor Seeder (IRL): Jahiseadust menetleti seitse aastat. Kooseluseadus ei ole sees üheski koalitsioonileppes. Eelnõu kaks viimast lugemist toimuvad ühe nädala jooksul. Kuidas on võimalik see nii vastu võtta?
Suur (SDE): Juhul, kui on toimunud kooselulepingu sõlmimine valedel põhjustel ja see avastatakse hiljem, siis teda karistatakse lepingu võltsimise eest. Tegemist on perekonnaseaduse põhimõttega.
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond): Kooseluseaduse eelnõu sätestab, et selle võivad sõlmida täisealised isikud. Samas on täisealiseks saamise korral inimese nõusoleku korral see kehtiv. See annab pedofiilidele võimaluse karistamatult pääseda.
Suur (SDE): Traditsioonilist perekonda prügikasti ei saadeta. Ma arvan, et traditsioonid ja tolerantsus mahuvad üksteise kõrvale ära. Mis puutub kaasamisse, siis arutelusid saatnud keskustelu on olnud elav. Nendest lähtuvalt on tehtud ka otseseid muudatusi seaduseelnõus. Kuivõrd diskussioon avalikkuse ees on ka olnud väga aktiivne ja tahaksin tänada kõiki kodanikuühendusi, kes on väga aktiivselt aidanud diskussiooni avalikkuse ees kajastada.
Andrus Saare (IRL): SDE valimislubadus oli rahva kaasamine. Kas teid on tabanud mälukaotus? Kas senine tegevus on piisav rahva kaasamine? Kas traditsioonilise Eesti perekonna võiks ajaloo prügikasti saata?
Neeme Suur (SDE): Lapsendatud lastele rakenduvad samad õigused, mis bioloogilistele õele-vennale.
Kaia Iva (IRL): Eelnõuga on välistatud võimalus, et kooseluseaduse sõlmivad inimesed, kes ei ole bioloogiliselt sugulased, vaid on lapsendatud õde ja vend. Miks neid inimesi diskrimineeritakse?
Suur (SDE): Läbiv muudatus, mis eelnõus toimus, oli "perekonna" mõiste sissetoomine. "Registreeritud elukaaslaste" mõiste ei sisalda lapsi, mille tõttu muudeti selle sõnastust.
Suur (SDE): Gräzini ettepanek oli eemaldada eelnõust punkt, mis keelab lähisugulaste suhte registreerimist.
Suur (SDE): Kokku laekus riigikogu liikmetelt 6 muudatusettepanekut. Otsuseid vastu ei võetud, aga ettepanekud vaadati läbi.
Suur (SDE): Priit Sibul ütles, et seaduseelnõu järgi tunnistatakse välismaal registreeritud samasooliste abielud kehtivaks ka Eestis.
Suur (SDE): Toimusid sisulised arutlused. Näiteks küsis Valdo Randpere, kuidas on näiteks Rootsis võimalik, et kirik tolereerib samasooliste suhteid. Kiriku esindajad vastasid, et samasooliste suhteid toetavad kirikud on pigem vähemuses.
Suur (SDE): SAPTK tõstis üles ühiskonna moraali küsimused ja avaldas arvamust, et ühiskonnas hakkab hägustuma kõlbelise käitumise piir.
Suur (SDE): Inimõiguste keskusest tunti huvi selle kohta, kas laste õigused on tagatud. Notarid tundsid huvi juriidilise poole kohta. Kritiseeriti seaduse varast jõustumisaega.
Suur (SDE): 11. septembril toimus asjaosaliste ärakuulamine. Kutsutud olid nii erinevate inimõiguslaste organisatsioonid, kiriku esindajad, lastekaitsjad, SAPTK jt.
Suur (SDE): Komisjon menetles eelnõud kolmel istungil. Samuti korraldati selle arutamiseks seminar.
Neeme Suur (SDE) astus kõnepulti.
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) küsib selgitust referendumi eelnõu hääletuse protseduuri kohta.
Rahvahääletuse korraldamise poolt on 35 inimest, vastu 42. Kooseluseaduse osas ei korraldata referendumit.
Järgneb hääletamine, kas rahvahääletust oleks vaja korraldada.
Saar (SDE): Meie ettepanek on selleks, et mitte tegeleda küsimusega, mis ei ole selle jaoks, et me saaksime võimalikult paljud inimesed rääkima valimistest. Samas et anda nendele inimestele, keda see teema puudutab, kindlus, et riik neist hoolib, mitte venitada, vaid lükata ettepanek rahvahääletuseks tagasi.
Saar (SDE): Seaduseelnõu tegeleb sellega, et tagada kõigi perekonnavormide kaitse.
Saar (SDE): Miks ei soovinud IRL korraldada rahvahääletust teemal, mis puudutab paljusid: avaliku alkoholi tarbimise seadustamise osas?
Saar (SDE): Reinsalu ettepanekud teenivad üht eesmärki: valimiste-eelsel ajal polariseerida ühiskonda; et teha suur ühiskonnateema millestki, mis puudutab tegelikult väikest osa rahvast.
Saar (SDE): Need, kes arvavad, et Eestis oleks aeg samasooliste abieluks, olid valmis kompromissiks: kompromissiks selleks, et kõik Eesti pered saaksid sama õiglusliku kaitse, kasutamata abielu mõistet. Nad pakkusid välja kompromissi,
Saar (SDE): Olen näinud Reinsalu oma poliitilisi eesmärke saavutamas erinevate vahenditega. Ma ei taha uskuda, et Reinsalu oma soovis kompromissi otsida on aus.
Saar (SDE): Urmas Reinsalu, kaitstes IRLi ettepanekut panna küsimus rahvahääletusele, rääkis kompromissi otsimise vajadust. Mina olen näitlejana õppinud vaatama sõnade taha. Tihtipeale räägitakse üht, aga saavutada tahetakse hoopis midagi muud.
Jätkuvad läbirääkimised rahvahääletuse korraldamise üle. Indrek Saar (SDE) astus kõnepulti.
Kolmapäevane istung on alanud. Kohal on 76 saadikut.
Kooseluseaduse menetlemine jätkub neljapäeval. Pooldajaid ja vastaseid on igas erakonnas ning seetõttu ei ole teada, kas seadus võetakse vastu või mitte.
Sibul: eelnõu puhul on tegemist on sügava kultuurilise nihkega. Vaid mehe ja naise ühendus saab kindlustada rahva püsimise. Viimasel ajal kuuleb üldse palju sõnade ümberdefineerimisi. Nüüd saame äkki teada, et demokraatia ei tähendavadki enam seda, et enamuse arvamust ja tahet kuulatakse. Vaatame siis demokraatia sõna tähenduse uuesti üle. Head riigikogu liikmed: kuulame rahva arvamust ja paneme kooseluseaduse küsimuse rahvahääletusele!
Sibul ütleb, et kooseluseaduse eelnõu on varjatud viis lubada "homoabielu".
Priit Sibul (IRL) asub kõnepulti. Sibul on teatavasti üks kooseluseaduse tulisemaid vastaseid, koos kolleeg Erki Noolega.
Jaak Aaviksoo (IRL): kas on tõsi, et põhiseaduskomisjon ei soovinud seda seadust rahvahääletusele panna poliitilistel põhjustel? Linde ütleb, et otsus tehti juriidilistel kaalutlustel, ei soovi spekuleerida selle üle, kas see oli poliitiline otsus.
Samal ajal, kui riigikogulased vaidlevad selle üle, kas viia kooseluseadus rahvahääletusele, protestib Toompea lossi ees rühm seadusele vastu olevaid inimesi.
Väino Linde: rahvas on andnud parlamendile mandaadi ja riigikogul on õigus vastu võtta seadusi. Põhiseaduskomisjonis on ka oldud seda meelt, et rahvahääletus selle seaduse üle võib ühiskonnas lõhet hoopis suurendada.
Reinsalu lõpetas kõnetoolis IRL ettepaneku kaitsmise - IRL soovis panna kooseluseaduse küsimuse rahvahääletusele. Reformierakonna liige ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde teeb teatavaks, et põhiseaduskomisjon ei toeta IRL ettepanekut korraldada rahvahääletus kooseluseaduse üle.
Reinsalu: kooseluseaduse eelnõu on hetkel nagu "Breznevi pakk"- kõik kokku surutud. Meie ettepanek on lihtne - võtame aja maha.
Ken-Marti Vaher (IRL): suur aitäh, Urmas Reinsalu, et oled suutnud kiretult ja ratsionaalselt sellest teemast rääkida. Aga kuidas siis ületada seda lõhet, mis see küsimus Eesti ühiskonnas on tekitanud?
Toomas Tõniste (IRL): mis siis ikkagi juhtub, kui seda seadust vastu ei võeta? Mis juhtub nende inimestega, keda see muidu puudutaks?
Reinsalu pareerib Randpere küsimusest kõrvale. Reinsalu: tegemist märksa sisulisema küsimusega, kui muudatusettepanekute tegemine kooseluseadusesse.
Valdo Randpere (Reformierakond): juhin tähelepanu, et kooseluseaduse menetlemiseks on aega olnud neli kuud, kuid IRL ei ole mitte ühtegi sisulist muudatusettepanekut esitanud. Miks? Reinsalu, kas te olete variser? Mida te tegite terve suve?!
Reinsalu: IRL ettepanek väga lihtne - me võtame hetkel vaheaja ja lepime kõigi fraktsioonidega kokku, et kooseluseadust me hetkel edasi ei menetle.
Reinsalu: meil on peotäis poliitilisi loosungeid ühiskonnas, kuid sisulist debatti selle seaduse küsimuses pole olnud. Lasteõigused on jäänud piisava tähelepanuta. Käib sildistamine, kuid ratsionaalne debatt puudub.
Igor Gräzin (Reformierakond): kas usute, et meie erakonnad on üldse võimelised juhtima sisulist diskussiooni, kui see seadus läheb rahvahääletusele? Või tekib hoopis rohkem populismi?
Urmas Reinsalu väidab, et ühiskonnas on kõigi õigused seadustega kaitstud.
Maimu Berg (SDE): mis siis saab, kui ühiskond ei saagi n.ö. küpseks? Mis me siis teeme, kuidas tagada vähemuste õigused?
IRL esimees ja riigikogu liige Urmas Reinsalu on kooseluseaduse vastuvõtmise vastu. IRL ettepanek on panna see küsimus rahvahääletusele.
Reinsalu: küsitlused näitavad, et seksuaalvähemuste suhtes on vähem tolerantsi, kui surutakse seda seadust peale rahvale.
Reinsalu lükkab ärritunult tagasi Olga Sõtniku retoorilise küsimuse IRL seostatuse kohta SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja seeläbi Vene huvigruppidega.
Olga Sõtnik (Keskerakond): SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on seostatud Vene huvigruppide rahadega. Kuidas on võimalik, et IRL teeb koostööd sellise organisatsiooniga, mis sellisel juhul kahjustaks Eesti julgeolekut?
Reinsalu: ärme surume seda seadust hetkel läbi nõnda, kiirustades. Leiame ühisosa kõigepealt - nii parlamendis, kui ühiskonnas. Kehtiva perekonnaseaduse raames on võimalik saavutada kompromiss. Otsime ühisosa - me paneme muidu suure stressi Eesti ühiskonnale. Ärge tehkem teaduslikke katseid Eesti ühiskonnaga!
Indrek Saar (SDE): mis oleks IRL pakutud sisuline kompromiss selle seaduse suhtes? 
Reinsalu: põhiseaduskomisjonis oli arutluse all, et asja seletamine rahvale võtab aega vähemalt kuus kuud, kuid öeldi, et seda aega meil pole. Ma küsin, miks ei ole? Miks meil ei ole aega, et rahvale seletada?
Eiki Nestor (SDE): meil on palju kirju poolt ja vastu. Ma saan aru, et te (IRL) mõistate neid, kes on seaduse vastu, paremini. Mida saaks nendele, kes on vastu, referendumiga ära seletada?
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond): lausa pisar tuli silma, kui ma teie kõnet kuulasin, Urmas Reinsalu. Räägid siin, et igal ühel peab olema koht päikese all, ühiskonna kaasamisest, selline ilus retoorika. Kus te siis oma ilusa retoorikaga olete, kui on jutt venekeelse elanikkonna õigustest?
Priit Toobal (Keskerakond): mitmed teie enda erakonna liikmed IRLis on kooseluseaduse poolt - Kross, Alender, Samost näiteks. Äkki teil oleks aeg võtta paus erakonna sees selles küsimuses, selle asemel, et seaduse menetlemisel riigikogule pausi soovitada?
Reinsalu: valet ja sildistamist on ilmselt juhtunud mõlemalt poolt.
Imre Sooäär (Reformierakond): kas teie arvates see teeb ühiskonda tugevamaks, kui kooseluseaduse kohta on nii palju valet levitatud?!
Reinsalu: me ei ole "seaduste tegemise masin" siin riigikogus. Läheneme sisuliselt.
Peeter Võsa (Keskerakond) vaidleb jätkuvalt formaalsuste üle kas Sooäär "tungis" seaduse menetlemisel õiguskomisjoni istungile. Võsa küsib, kas selle seaduse menetlemine ja vastuvõtmine ei ole mitte "korruptsioonihõnguline"?!
Vaikus - Reinsalu mõtleb mitu minutit Mikko retoorilise küsimuse üle, kuid ei anna selget vastust.
Marianne Mikko (SDE): "mitte miskit uut pole päikese all" või "kõigil on koht päikese all" - milline vanasõna on teile südamelähedasem, härra Reinsalu?
Aivar Riisalu (IRL): minu jaoks väga raske eetiline kriis, keda toetada. Kas vähemusi või enamust, kes on seaduse vastu. Mida teha, kuidas käituda?
Reinsalu: "copy ja paste" teistest riikidest ei ole hea idee! Tehkem Eestis nii, nagu me ise heaks arvame, mitte nii nagu teised arvavad.
Rannar Vassiljev (SDE): kas oskate nimetada mõned riigid, mis võiksid olla Eestile eeskujuks, kus kooselu ei ole reguleeritud?
Imre Sooäär (Reformierakond): Peeter Võsa esitab valeväiteid minu kohta. Reformierakond nomineeris mind neid esindama õiguskomisjoni istungil, kui kooselu seadust menetleti. Sooäär on teatavasti üks nendest riigikogu liikmetest, kes seisab seksuaalvähemuste õiguste eest.
Ken-Marti Vaher (IRL): mind teeb murelikuks, et inimeste tunnetega on mängitud. On palju valeväiteid olnud eelnõu kaitsjate poolt. Nüüd väidetakse, et seksuaalvähemusi diskrimineeritakse, kui seda seadust vastu ei võeta.
Barbi Pilvre (SDE): selle seadusega liiguks Eesti Euroopa väärtusruumi. Kas teie arvates, härra Reinsalu, Eesti ei peaks liikuma Euroopa väärtusruumi?
Reinsalu: meil oleks legitiimsuse defitsiit, kui see seadus vastu võetakse praegu riigikogus. Võtame seda tõsiselt.
Olga Sõtnik (Keskerakond): Horvaatia on sarnase seaduse vastu võtnud rahvahääletusel, suure häälteenamusega. Aga äkki me paneks rahvahääletusele, et mis siis ikkagi on rahva silmis perekond?
Erki Nool (IRL): analoogset kooseluseadust on tunnustanud vaid neli riiki Euroopas. Mis võiks minna rahvahääletusele täpsemalt? Kuidas sõnastada küsimust - kas me küsime, et kas lubada samasooliste kooselu?
Reinsalu: kui me tunnistame õigusriiki, siis ei ole valesid arvamusi. Ei ole õige sildistada, nagu kooseluseaduse vastaseid on sildistatud.
Tarmo Tamm (Keskerakond): kas ei oleks aus, et parlamendierakonnad, kes seda seadust toetavad, kirjutaksid selle sisse oma programmi?
Reinsalu ei vasta küsimusele, kes rahastab Varro Vooglaidi poolt juhitud kristlikku liikumist. IRL liikmed Erki Nool ja Priit Sibul on teatavasti toetanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tellitud Emori uuringut, kumbki vähemalt 500 euroga.
Tiina Lokk (Reform): loomulikult rahvahääletus hoopis lõhestaks ühiskonda. Kes rahastab SA Kooselu ja Traditsiooni Kaitseks? Küsin väga otseselt - kes rahastab seda?!
Peeter Võsa (Keskerakond) intrigeerib: mis siis suurendab seda lõhet ühiskonnas? Asjasse mittepuutuvad isikud nagu Imre Sooäär tungivad õiguskomisjoni istungile, Igor Gräzinit ähvardatakse jne. Ehk oleks tõesti referendum õige viis? 
Reinsalu räägib paatosliku häälega, et kooseluseadus kahjustab väärtusi ühiskonnas. 
Maimu Berg (SDE): härra Reinsalu, kas te näete, et see seadus kuidagi kahjustab Eesti perekonda ja miks?
Reinsalu: kui te tahate, et oleks võrdsed õigused, miks mitte esitada seaduseelnõu samasooliste abieluks? Te pole olnud aus.
Barbi Pilvre (SDE): kooseluseadus annaks võrdsed võimalused ühele ühiskonnagrupile, 4% elanikkonnast. Miks te ei taha anda võrdseid võimalusi neile?
Tiina Lokk (Reformierakond): IRL on ise samamoodi süüdi, et ühiskonnas on lõhe, kopereerudes äärmuskristlastega - SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
Reinsalu laveerib jälle küsimusest kõrvale, tuues esile, et erinevad õiguskantslerid on eriarvamusel.
Indrek Saar (SDE): kas õiguskantsleri arvamus, et tänane olukord, kus samasoolistel ei ole õiguslikku kaitset, on vale, teie jaoks ei loe?
Rait Maruste arvas, et Urmas Reinsalu esinemine on väga demagoogiline.
Reinsalu: tegemist on ühiskonna ees oleva poliitilise küsimusega, inimeste põhiõigused on kaitstud niikuinii. 
Rait Maruste (Reform): Reinsalu, te väitsite, et ühiskond on lõhenenud. Kas rahvahääletus on tõesti viis, kuidas saavutada see, et inimesi ei diskrimineerita? 
Reinsalu: see, et teistes riikides on tehtud nii või naa, ei ole argument. See küsimus on keeruline olnud igal pool.
Marianne Mikko (SDE): minu tunne on, et peaks siiski lähtuma mõistusest. Urmas Reinsalu, mida ütleb teie mõistus, kui EL ühe liikmesriigi suure erakonna esimees? On 21. sajand, härra Reinsalu.
Reinsalu: see on ühepäevaliblika mentaliteet.
Igor Gräzin (Reformierakond): parlament on ka selles küsimuses lõhki. Kas ei tundu, et mida kauem me venitame siin, seda hullemaks lõhe ühiskonnas läheb?
Reinsalu: meie lahendustee on, et kui kodanikud ise saavad arvamuse välja öelda, siis sellisel juhul on tulemus aktsepteeritav ühiskonnas.
Jaak Allik (SDE): IRL ettepanek lõhestaks seda küsimust edasi. Milline on teie sõnum ühiskonnas vähemusse jäänud osale?
Reinsalu: paralleel ACTA juhtumiga. Inimestel tekib tunne, et nende hoiakuid ei võeta kuulda.
Reinsalu: kallid sõbrad, ärge mängige tulega! 
Kaia Iva, IRL fraktsiooni aseesinaine, küsib Urmas Reinsalult kas järgmine riigikogu võiks hakata kooseluseadusega tegelema. Reinsalu: me pakume oma lahendused välja, kuid meiega hetkel ei soovita sisulisse debatti astuda. 
Reinsalu laveerib ja kaitseb edasi IRL ideed panna kooseluseadus rahvahääletusele. Tegemist on erakorralise sammuga.
Reinsalu ei anna Toobalile otsest vastust. Reinsalu: antud küsimus kuulub ühiskonna laia ringi, vastasseis on nii tõsine, et on vaja rahvahääletust.
Priit Toobal Keskerakonnast: Urmas Reinsalu, kas teie poliitika IRL-is ongi selline silmakirjalik, et valite, millal miski peaks rahvahääletusele minema?  Näiteks Narva elektrijaamade erastamise puhul te ei kuulanud neid, kes soovisid rahvahääletust.
Reinsalu lõpetas ettekande. Küsimused kolleegidelt.
Reinsalu: samasooliste kooselu seaduslik registreerimine läheb korda nii paljudele inimestele. Meil ei ole mandaati, et sellist seadust vastu võtta - ükski erakond ei lubanud seda valimistel.
IRL-is on teatavasti siiski eriarvamused - Eerik Niiles Kross, Anvar Samost ja Yoko Alender toetavad seaduse vastuvõtmist. Kuid ükski neist ei ole riigikogu liige.
IRL taotleb kooseluseaduse rahvahääletusele panekut.
Reinsalu: ka teistes Euroopa Liidu riikides on see olnud rahvahääletusel - Horvaatias ja Sloveenias. Iirimaa plaanib samuti referendumit selles küsimuses.
Reinsalu: vaadates, millist resonantsi on kooseluseadus ühiskonnas tekitanud, on õigustatud, et saame selle rahvahääletusele panna. Põhiseadus seda võimaldab. See puudutab perekonna määratlust ja laste õigusi - väga oluline küsimus.
Reinsalu: IRL esitas ka omapoolse ettepaneku, mis lahendaks perekonnaseaduse raames sisulised probleemid olemasolevate kooselavate paaride puhul. Meie ettepanekut paraku ei toetatud.
Reinsalu: juhul kui kooseluseaduse algatajad asuvad seisukohale, et enne parlamendivalimisi seda edasi ei menetleta, võtame meie tagasi oma ettepaneku panna see praegu rahvahääletusele. Tuleks leida kompromiss.
Reinsalu: paljud inimesed, kes on seaduse vastu, tunnevad, et neid on alavääristatud. See seadus toodab vastasseisu.
Reinsalu: rahvahääletus oleks lahendus, et ühiskonnas see terav debatt seaduse üle lahendada.
Reinsalu: kooseluseadus on tekitanud palju vastasseisu ühiskonnas ning see on tõsine probleem. Praeguse pingelise julgeolekuolukorra ajal maailmas on tähtis tekitada Eesti ühiskonnas ühisosa, mitte lõhet.
Reinsalu: seaduse eesmärk peaks ju olema sallivuse suurendamine Eesti ühiskonnas, kuid tegelikult on ta ühiskonna lõhestanud.
Reinsalu: riigikogu liikmed on saanud tuhandeid kirju. Inimeste kirjad kantud siiratest tunnetest kooseluseaduse teemal. See vastasseis, mis on tekkinud, ei ole hea.
Reinsalu: avalik diskussioon ja vastasseis selle seaduse suhtes pretsedenditu.
Urmas Reinsalu: menetluses olev kooseluseaduse eelnõu tuleks panna rahvahääletusele.
IRL esimees Urmas Reinsalu hakkab ettepanekut kaitsma.
IRL on algatanud ettepaneku panna kooseluseadus rahvahääletusele.
Kooseluseaduse pooldaja Imre Sooäär loobus sõidust Hiina, et olla Eestile nii tähtsa seaduse lugemisel kohal.
Kohaloleku kontroll kooseluseaduse teisel lugemisel riigikogus: hetkel kohal 76 liiget, puudu on 25.

Liitu uudiskirjaga