Koorid kurdavad: laulupeo kava on üliraske
Tänavuse üldlaulupeo eel üle maa voogavat protestilainet repertuaari raskuse üle on mõjutanud neli sündmust, kirjutab Eesti Päevaleht. Ülihästi õnnestunud noorte laulupidu Ilmapuu tõstis koorilaulu populaarsust. Sellele on mõjukalt sekundeerinud Õllesummeri ja öölaulupeo ühislaulmised. ERR-i „Laululahing” on viinud koorilauluhuvi eriti kõrgele. Paraku ei kaasne laulutahtega alati oskused, selgus laulupeole pürgijate küsitlemisest.
Tänavu kandideerib peole 43 515 lauljat-tantsijat-pillimängijat, kellest võib halvemal juhul ukse taha jääda 10 000. Osa kollektiive, ligi 10 protsenti lauljaist, on juba loobunud. 2004. aastal oli soovijaid 5000 võrra vähem. Esimene žüriile ettelaulmine on läbi, teine käimas. Peole pääsejad selguvad 25. maiks. „Kõik see kütab pingeid, mis väljenduvad ka protestis,” nentis peo muusikatoimetaja Ave Sopp.
Ulrika Grauberg Läänemaalt juhatab koore ja tantsurühmi. „Lood on rasked, taidleja jõud ei pruugi neist üle käia,” ütles ta. „Mis on laulupeo eesmärk?” küsis Grauberg. „Kõrget koorilauluoskust suudavad pakkuda valikkooride esinemised, laulupidu peaks andma midagi rahvale ja hingele,” arvas ta, lisades, et samamoodi mõtlevad paljud kolleegid, kes muretsevad keerulise repertuaari pärast.
Läänemaa peokuraator Marju Viitmaa nentis, et ettelaulmise eel on koorid teinud roppu tööd. „Kuulates tekkis tõeline laulupeotunne. Aga kas see töö ja vaev peab ikka nii suur olema? Kvaliteetselt saaks laulda ka kergemini omandatavat repertuaari,” arutles Viitmaa.
„Mure on, et raske repertuaar ei jäta pealtvaatajate sekka eakamate koore, kelle kooskäimise pealismõte on osalemine suure laulukaare all,” nentis Ida-Viru kuraator Erika Kõllo.
„Keeruline ja raske on väikekohtade kollektiivide juhtidel, kus eesmärk pole suur kunst. Iga vähegi viisipidav ja rütmi tabav taidleja on seal kuldaväärt. Töömees küsib pärast keeruliste nootide ja rütmidega pusimist, kuhu jääb lihtsalt laulurõõm,” mõtiskles Järva peokorraldaja Lili Välimäe.
„Meieni on jõudnud palju kõnesid teemal, et laulupidu tekitab stressi ja kadumas on laulmisrõõm. Töö, mida tehakse repertuaariga, on väga suur. Kui sellele lisandub kaotusvalu ja kojujäämine, on isetegevuslane väga solvunud,” andis teada Harju kuraator Ruth Jürisalu.
Suhtlusportaalis Orkut käib aktiivne arutelu repertuaari teemal. Poolt ja vastu arvamused jagunevad pooleks. Harju dirigent Heli Sepp, kes juhatab Kosel nelja koori, ütles: „Mäletan oma enam kui kahekümne viiest koorijuhtimise aastast, et alati on peo eel kostnud proteste repertuaari raskuse üle. Ka viimase noortepeo eel oli sama. Aga kõik algab suhtumisest. Ma ei saa koori ette minna virisema, et ei saa hakkama. Kõigega saab hakkama kui hoolega tööd teha.”
Nii laulupeo üldjuht Ants Soots kui ka muusikatoimetaja Ave Sopp kiitsid telesaate „Laululahing” positiivset mõju koorilaulu populaarsusele. Kuid tõdesid ühtaegu, et koorilaulust võib seal jääda lihtsustatud mulje.
Ants Soots nentis, et vahel arvatakse, nagu laulupidu ei peaks koorilaulu väärtustama, selle jaoks olla eliitkooride kontserdid. „Ometigi on just laulupeo kõrge tase viinud meid UNESCO maailmapärandi nimekirja. Raskused on ületamiseks. 1869. aastal tuldi laulupeole hobustega üle kogu maa ja mitu päeva ning selgeks õpiti 26 laulu. Vaat see oli tõeti raske,” mõtiskles Soots.
Harjumaa kuraator Ruth Jürisalu sõnas: „Olen kuulnud segakoorilauljast, kes harjutas autos sõites plaadi järgi oma partiisid. Ta abikaasa keeldus mehega koos ühes autos sõitmast ja otsustas ühissõiduki kasuks.”
Piret Ripsi ja Heiki Vilepi peoks loodud segakoorilaul „Mehed ja naised” on kaasa toonud kolm protesti soolise võrdõiguslikkuse nõunikule. See on esimest korda laulupidude ajaloos. Tõsimeelsed naisõiguslased heidavad naljalaulule ette soolist ahistamist.
2.–5. juulini toimuva mereteemat kandva laulu- ja tantsupeo nimi on ÜhesHingamine. Peole kandideerib 43 515 lauljat, tantsijat ja pillimeest, kellest Kalevi staadionile mahub kuni 9300 esinejat ja lauluväljakule 25 000.
