Anonüümsust palunud ema sõnul on ta proovinud rääkida nii Kohila vallavalitsuse, Tallinna Mustamäe linnaosa valitsuse kui haridusministeeriumiga, kuid kõikjal on vastus olnud ühesugune ja konkreetne: seadused on sellised, midagi ei ole parata.

Sisse on nad kirjutatud lapse vanaema korterisse Mustamäel, kuid naise töökoha tõttu elavad ema ja laps hetkel Kohilas. Laps käib seetõttu kodu lähedal Kohilas koolis. Tema ema on korduvalt püüdnud neile Kohilasse sissekirjutust hankida, kuid üürikorteri omanik pole sellega nõus. "Enda üürikorteri omanikust saan täiesti aru - olgem realistid, kes tahaks võhivõõrast inimest enda korterisse sisse kirjutada?" ütles ta ja lisas, et on palju lugenud sellest, kuidas puuküürnikud omanikele hiljem paksu pahandust tekitavad.

Suhtumine omavalitsustes ei ole tema arvates kõige vastutulelikum olnud. Mustamäe linnaosa valitsuses olevat administraator toetusavalduse tema silme all pooleks rebinud ja öelnud, et rohkem ei saa midagi teha. Mures ema arvates on irooniline, et ta maksab samas Tallinnale makse.

Toetus on aga kõigi koolitarvete soetamiseks hädavajalik. "Jutt käib ikkagi suurest summast, arvestades tänapäeva Eesti majandusseisu ja poehindasid, siis see raha tõesti kuluks ära. Ei ole lihtne esimese klassi lapsele muretseda kõike, mis tal vaja läheb," rääkis ta Delfile.

Mustamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Maarika Lillemäe selgitas Delfile, et linnavalitsuse määrus näeb tõepoolest ette, et Tallinnalt toetust saav koolialustaja peab käima Tallinna koolis ja olema Tallinnasse sisse kirjutatud. Lisaks seisab määruses, et laps peab elama ametlikult samas kohas, kus avalduse esitaja ehk näiteks tema vanem või eestkostja. "Kui mõni tingimus ei ole täidetud, toetust ei määrata ja erandeid ei tehta," ütles Lillemäe. Ta kinnitas ka, et linnaosavalitsuse administraator ei ole kodanikuga ebaviisakalt käitunud.

Seadus pole süüdi

"Antud juhul ei ole probleemiks kindlasti mitte seadus, ehkki on võimalik, et linn on seadnud liiga karmid tingimused toetuse saamiseks. Sellegipoolest ei ole isik seaduses sätestatu kohaselt toiminud," leidis haridusministeeriumi jurist Indrek Kilk.

Kilk selgitas, et riik kooliminekutoetustega ei tegele, kriteeriumid määrab iga omavalitsus ise, mistõttu ei saa haridusministeerium kuidagi täiendavalt aidata. "Eeldus on selline, et isiku tegelik elukoht ja rahvastikuregistri elukoht kattuvad ja igaüks vastutab ise selle eest, et ta lapse aadress oleks õige. Väga keeruline on hariduse vallas, kus isiku elukohal on oluline roll, vastasel korral üldse midagi aluseks võtta," rääkis Kilk.

Kohila vallas on kriteeriumid mõnevõrra leebemad, kuid kõnealust ema see siiski ei aita. Nimelt peab kooliminekutoetust saav laps olema Kohila ametlik elanik, kuid ei pea tingimata käima Kohilas koolis. "Kindlasti teeksime erandeid ja kokkuleppeid juhul, kui selle toetuse maksmata jätmine puudutab inimese toimetulekut," möönis Kohila vallavalitsuse sotsiaalnõunik Väino Maasalu. Seni pole aga kokkulepet saavutatud.

Tallinnas on kooliminekutoetus 320 eurot ja seda makstakse kahes osas. Pool makstakse kooliminekul ja ülejäänu pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna elanikud ja laps õpib jätkuvalt Tallinna koolis. Kohilas on toimetulekutoetus käesoleval aastal 100 eurot.