IBO (International Baccalaureate Organization) ja Euroopa Kooli õppekavade kasutuselevõtt oleks ka oluline abivahend rahvusvahelise kompetentsi siiameelitamisel, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

„Kuna õppemaksud ulatuvad osas rahvusvahelist haridust pakkuvates erakoolides praegu mõnesaja tuhande kroonini aastas, tahame, et IBO õppekavade rakendamist Eesti koolides toetataks edaspidi riigieelarvest,” sõnas haridus- ja teadusministeeriumi avalike ja välissuhete juht Kalmar Kurs. Üleeilsel kabinetiistungil kiitis valitsus mõtte heaks. Pärast kümnetesse miljonitesse ulatuvat esimeste aastate rahasüsti võiks riigieelarvest edaspidi tulla umbes 10 miljonit krooni aastas.

Praeguse seisuga on näiteks välisministeeriumi juures akrediteeritud 171 Eestis asuvat välisriikide diplomaati, kellel ligi pooltel on kaasas ka lapsed.

„Kvaliteetse ingliskeelse – miks mitte ka jaapani-, saksa- või prantsuskeelse – alg- ja keskhariduse olemasolu on nii võimalikele välisinvestorite kui ka tippspetsialistide Eestisse tööle ja elama asumiseks üks oluline argument,” ütles ka EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksu­se direktor Erki Peegel.